Laopindade turul napib kvaliteetseid pindu

Ivo Martin Ober Hausist räägib, et eelkõige on puudu hea asukohaga pindadest, sest lao puhul on oluline transport ja tootmise puhul lisaks eelnevale ka elamurajoonide ja vilka ühistranspordi lähedus. ?Kindlasti tuntakse puudust kvaliteetsest laopinnast, mis ei pruugi sugugi olla uus, kuid oleks kaasajastatud,? räägib Martin. Selliste pindade hinnad on 55?65 kr/m² ja neid napib, eriti on Martini andmeil puudu selliste pindade kõige nõutumast suurusest, 150?300 m². Samuti on jätkuvalt nõudlust toidukäitlemise eeskirjadele vastavate, nn tunnustust omavate või tunnustuse saamist võimaldavate tootmis- ja laoruumide järele. ?Nendest on puudus, aga selliste pindade uusehitise omahind nõuab rentnikult liiga kõrget rendihinda, isegi siis, kui ei arvestata tootmise spetsiifilisi lisakulutusi hoonesse,? lisab Martin.

Riigiressursside Keskuse nõukogu esimees Teet Saarepera arvab, et pigem on turul puudu koostööst omaniku ja kliendi vahel olemasoleva laopinna kohandamisel täpselt vastavalt kliendi vajadustele. ?Takistus on siin kahepoolne, ühelt poolt tahavad olemasolevate pindade omanikud iga hinna eest välja rentida laopinda, mis neil parasjagu olemas, aga mitte kohandada seda kliendi eduka äri seisukohast vaadatuna. Omanikel puudub valmidus piisavalt investeerida ja puudub oskus süüvida kliendi vajadustesse,? räägib Saarepera ja lisab, et uute pindade ehitamise puhul kujunevad valmis objektide lõpphinnad oluliselt kõrgemaks, kui see kliendile vastuvõetav on, tavaliselt ka vähemalt poolteist korda kõrgemaks, kui klient oma parimates arvestustes näha oskab. Teiselt poolt on klientide hulgas levinud arvamus, et laopindade arendamine on odavam tegevus, kui see tegelikult on.

Üle on renditurul aga halva asukohaga ja viletsaid pindu, mille kordategemise mõte on küsitav, sest reeglina puuduvad neil Martini sõnul küttesüsteemid, valve, need on juba tihtipeale rüüstatud ja lagunenud. Saarepera andmetel on sageli ka üksikult seisvad või ettevõtete omatarbeks ehitatud laod liiga väikesed, et neid efektiivselt jaotusega tegelevate ettevõtete poolt teenindada ning üleval pidada. Samuti hakkab üle jääma moraalselt vananenud konstruktsiooniga ladusid, mille heaks näiteks on tüüpiline kaarhall, kus saab kaupu kõrgusesse ladustada ainult keskmisel alal, mis tavaliselt jääb hoopis käiguteeks.

Seda, et Euroopa Liit (EL) laopindade turul nõudlust mõjutab, Martin ja Saarepera ei usu. ?Kui meil tekib ühtne kaubandusruum ELis, ei näe ma mingit põhjust, miks peaks suured kaubakogused siia ELi idapiirile kogunema ja laopinda vajama. Nii et me liigume ilmselt selles valdkonnas kvalitatiivselt edasi, aga mitte hüppeliselt,? lisab Martin. Saarepera ennustab ELi positiivset mõju neile laopindadele, mis ei vasta hetkel normidele. ?Üldiselt toimub pigem stabiliseerumine tasemel, mis vastab kõikidele ELi normidele ja nõudmistele. Oluline hüpe kvaliteedis toimub läbi operatsioonide täiustumise ja kontsentratsiooni kasvu,? lisab Saarepera. ?Laopinna kvaliteedi tõstmine on mõttekas tasemeni, kus on täidetud vajalikud nõudmised. Iga sellest piirist üle investeeritud kroon suurendab kulusid, mis suurendab ka laos hoitava toote hinda, aga ei anna selle toote kvaliteedile midagi juurde. Samas annab kauba käsitlemisse investeeritud kroon veel pikka aega tunduvalt paremat tulemust.?

Näitlikult: 10 väikese lao asemel tekib suurem logistikakeskus, mis saab sama tulemuse saavutamiseks hakkama 30% väiksema pinna ja 200% väiksema töötajate arvuga, kus küttele kulub hoone suure mahu tõttu 30% vähem energiat iga m³ kohta ning kust kauba sihtpunkti saatmiseks ei ole vaja mitte 10 väikest autot, vaid kolme suurt.

Parima potentsiaaliga laopindade piirkonnad jagab Saarepera kaheks: transiidi teenindamisega seotud ja kohaliku turu või tootmisega seotud piirkonnad. Transiidi teenindamisega seotud piirkondadest on parimad tööstuspiirkonnad Muuga sadama ja Peterburi tee vahel kohtades, kus on hea väljapääs maanteele ja raudteeühendus. ?Muuga sadamasse hakkab käima kõige enam konteinerlaevaliine, kuna seal on rohkem kaupu ja toimiv tollivaba tsoon. Muuga sadama ümbruse edu suureneb, kuna lähimerevedude arendamine on juba praegu ELis prioriteet ja muutub tähtsamaks järgmisel aastal, mil Holland on eesistuja maa,? selgitab Saarepera.

Kohaliku turuga seotud ladustamispiirkondadest on parimad linna piirialal nelja linna siseneva põhimaantee ääres, millest on paremad Peterburi ja Viljandi maantee, kuna seal ei ole linna sissesõiduga probleeme. ?Tartu maantee ala on problemaatiline järgmise nelja-viie aasta jooksul, kuna Ülemiste kaubanduskeskuse valmimine ummistab lõplikult juba praegu ummikute käes vaevleva Tartu maantee ja Järvevana tee ristmiku ja ebareaalne on mitmetasandilise ristmiku käikuandmine enne nelja-viie aasta möödumist,? leiab Saarepera.

Samuti on problemaatiline Pärnu maantee äärne ala, kuna mööda Vabaduse puiesteed ei saa veokid linna sisse sõita ja ümbersõit tekitab aja- ning rahakulu.

Pikemas perspektiivis tuleb Saarepera sõnul arvestada ka selliseid riske nagu transiidivoogude vähenemine või Eesti-sisese nõudluse võimalik vähenemine.

?Sellisel juhul on kindlalt parim koht raudteeühendust omav tööstuspiirkond Muuga sadama ja Peterburi tee vahelisel alal, sinna ehitatud ladusid on otstarbekas kasutada nii ida-läänesuunalise kui ka põhja-lõunasuunalise transiidi teenindamiseks. Sama hea on asukoht kohaliku jaotuse teenindamiseks, kuna asub Muuga sadamast Tallinnasse suunduval teel,? selgitab Saarepera.q