Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pristis mõtleb börsile pärast lõunanaabrite turu vallutamist

    Indrek Sepa, Tauno Liiva ja Peep Lõokese 10 aastat tagasi loodud väike Tartu firma on kasvanud Baltikumi suurimaks nõrkvoolu turvalahenduste pakkujaks ning kavatseb jätkata senist traditsiooni ? igal aastal käive kahekordistada. Täna on ettevõtte suuromanik Indrek Sepp 93protsendise osalusega, 7 protsenti omab Peep Lõoke.
    1993. aastal alustas Pristis autosignalisatsioonide paigaldajana, täna pakub firma kogu nõrkvoolusüsteemi täislahendusi, Pristise kliendid on pea igas Eestisse, Lätti või Leetu kerkivas kaubanduskeskuses. Edu on ühe omaniku, Indrek Sepa sõnul tulnud tänu õigetele otsustele ja järjepidevale tööle.
    ?Impulsi andis algusaegadel tegutsemine Tartus, kus tingimused olid tublisti kitsamad ja iga kopikas oli tähtis kätte võidelda. Tallinnasse tulles jätkasime sama strateegiat,? meenutab Sepp.
    ?Edu aluseks on fookus oma alal,? lisas infosüsteemide juhtgrupi peadirektor Andres Kiil. ?Kui aastatel 1997?98 kasvatasime turuosa 10-lt protsendilt 30-le, hakkasime mõtlema, kuidas edasi kasvada. Suurema turuosa pärast võitlemine oleks läinud juba liiga kulukaks. Ja laiendasime hoopis oma tootesortimenti.?
    Tegeleti helindusega, mõeldi elektri ja automaatika peale. Erilist edu aga polnud.
    ?Ühel päeval leidsime, et miks me sellega pingutame ja just Eestis. Pigem võiksime seda, mida oskame hästi, teha Lätis ja Leedus,? kirjeldab Kiil.
    Uute tegevusalade katsetamisest oli siiski nii palju kasu, et välja kujunes täielik toodete pakett, millega oli hea naaberturgudele minna. 2000. aastal kinnitati kand Leedus, 2001 Lätis ja sama aasta lõpus ka Venemaal. Tänaseks on Pristise Venemaa haru grupist lahku löönud ning neid seob vaid sama kaubamärgi kasutamine. ?Fookus kippus kaduma,? põhjendab jagunemist Sepp.
    Lätist ja Leedust räägivad Sepp ja Kiil aga pikalt ja mõnuga. Kiiresti arenev turg on ettevõttele tõeline taganttõukaja ning lõunanaabritest klientide püüdmine on läinud valutult ? miinuses pole oldud päevagi.
    ?Et uuele turule minna, peab millegi poolest erinema, silma paistma,? õpetab Kiil. ?Lätis ei olnud tollal ühtegi meiesarnast firmat, täielik vaakum, Leedus pisike konkurents oli. Aga keegi ei pakkunud sellist täielikku lahendust, kogu tootepaketti.? Suurema Suure osa Pristise käibest moodustavad kaubandusturvalahendused ? maja üldturvasüsteemist kuni spetsiaalse kadude ennetamise tehnoloogiani välja. Lisaks veel tehnoloogiate rentimise võimalused, mis oli lõunanaabrite juures täiesti tundmatu teenus.
    ?See on rahvusvaheline know how, mille oleme kohandanud kohalike klientide soovidele,? nendib Kiil. ?Kui turvavaldkonda vaadata, siis keskkond läheb järjest turvalisemaks, üha olulisemaks saab ka ostumugavus. Paketid on kliendi jaoks läinud aina lihtsamaks, kergemini käsitletavamaks.?
    Konkurents turvasektoris läheb tihedamaks. Sepa hinnangul on ellujäämine võimalik ainult suurtel ettevõtetel, kellel on võimalik tarnijatelt suuri allahindlusi saada. ?On näha, et 3?5 tõsiseltvõetavat firmat meie segmendis on kõik kasvanud Balti ettevõteteks.?
    ?Kasv uutesse regioonidesse võiks minna step by step. Saaks ühes kohas jalad alla, siis võib edasi rääkida,? seletab Sepp. Mis siin uute turgude vallutamisest rääkidagi, kui Läti ja Leedu turg kasvavad lausa mühinal. Kui Pristise Eesti osa käive kosub tänavu 10?15%, siis Läti-Leedu filiaalide oma 3?4%. Vilniuse kesklinn on täis uusi kõrghooneid, Lätis on aga kaubanduskeskuste buum. ?Lugesime kokku, Baltimaades ehitatakse hetkel 10 kaubanduskeskust, nendest kaheksasse teeme ka meie tööd. Vilniuse kaubanduskeskuse turvalahendusest on meie teha 90%,? rõõmustab Kiil.
    Ka tulevikku vaatab Pristis ülioptimistlikult. Kui täna on ettevõttel Baltimaades 10protsendiline turuosa, siis 2006. aastaks on eesmärk hõivata 30 protsenti ja mängida olulist rolli kõigi kolme riigi turvaturgudel.
    ?Eks näis, kas oleme selleks ajaks mõne suurkontserni osa või hoopis otsime abi börsilt,? mõtiskleb Sepp. ?Ega börsi mõte nii verivärske polegi, pikemas perspektiivis võiks see reaalne tunduda. Iseasi, kui vajalik see ettevõttele endale on.?
    - Tõnis Oja, Äripäev
    Börsile ei minda lihtsalt niisama. Börsile minnakse siiski mingil põhjusel ? eelkõige hangitakse börsilt investorite raha mingi suurprojekti jaoks. Näiteks Tallinki investorsuhete juhi Marek Mägi sõnul võiks see nende puhul olla uus laev. Isegi maksude optimeerimine või nendest kõrvalehiilimine võib olla börsile mineku põhjuseks. Viimane oli põhjuseks, miks läks omal ajal börsile maailma suuruselt teine autotootja ja endiselt ühe perekonna kontrolli all olev Ford.
    Eduka ja kiiresti laieneva Pristise omanikud mõtlevad tulevikus oma firma maha müüa suurkontsernile või börsil noteerimisele. Börsile minek ei välista muidugi suurkontserni osaks saamist. Börs on üheks kohaks, õigemini ainsaks kohaks, kus saab aimdust ettevõtte tegeliku väärtuse kohta. Seda on kasulik teada nii ülevõtva kui ka ülevõetava ettevõtte juhtkondadel ja omanikel. Need ajad, kus ülevõtjad olid suure potentsiaaliga ja kiiresti arenevate ülevõetavate ettevõtete eest nõus maksma ükskõik missuguseid summasid, on väga pikaks ajaks, pole aga välistatud, et igavesti möödas.
    Kuid samas on võimalus, et firmat ei müüda kellelegi ja tulevikus elavad suuromanikud peamiselt dividendidest. Tänase seisuga tundub, et maksustamise seisukohast ei ole see kõige parem idee.
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”