Gea Velthut-Sokka • 2. detsember 2003 kell 22:00

Pristis mõtleb börsile pärast lõunanaabrite turu vallutamist

Indrek Sepa, Tauno Liiva ja Peep Lõokese 10 aastat tagasi loodud väike Tartu firma on kasvanud Baltikumi suurimaks nõrkvoolu turvalahenduste pakkujaks ning kavatseb jätkata senist traditsiooni ? igal aastal käive kahekordistada. Täna on ettevõtte suuromanik Indrek Sepp 93protsendise osalusega, 7 protsenti omab Peep Lõoke.

1993. aastal alustas Pristis autosignalisatsioonide paigaldajana, täna pakub firma kogu nõrkvoolusüsteemi täislahendusi, Pristise kliendid on pea igas Eestisse, Lätti või Leetu kerkivas kaubanduskeskuses. Edu on ühe omaniku, Indrek Sepa sõnul tulnud tänu õigetele otsustele ja järjepidevale tööle.

?Impulsi andis algusaegadel tegutsemine Tartus, kus tingimused olid tublisti kitsamad ja iga kopikas oli tähtis kätte võidelda. Tallinnasse tulles jätkasime sama strateegiat,? meenutab Sepp.

?Edu aluseks on fookus oma alal,? lisas infosüsteemide juhtgrupi peadirektor Andres Kiil. ?Kui aastatel 1997?98 kasvatasime turuosa 10-lt protsendilt 30-le, hakkasime mõtlema, kuidas edasi kasvada. Suurema turuosa pärast võitlemine oleks läinud juba liiga kulukaks. Ja laiendasime hoopis oma tootesortimenti.?

Tegeleti helindusega, mõeldi elektri ja automaatika peale. Erilist edu aga polnud.

?Ühel päeval leidsime, et miks me sellega pingutame ja just Eestis. Pigem võiksime seda, mida oskame hästi, teha Lätis ja Leedus,? kirjeldab Kiil.

Uute tegevusalade katsetamisest oli siiski nii palju kasu, et välja kujunes täielik toodete pakett, millega oli hea naaberturgudele minna. 2000. aastal kinnitati kand Leedus, 2001 Lätis ja sama aasta lõpus ka Venemaal. Tänaseks on Pristise Venemaa haru grupist lahku löönud ning neid seob vaid sama kaubamärgi kasutamine. ?Fookus kippus kaduma,? põhjendab jagunemist Sepp.

Lätist ja Leedust räägivad Sepp ja Kiil aga pikalt ja mõnuga. Kiiresti arenev turg on ettevõttele tõeline taganttõukaja ning lõunanaabritest klientide püüdmine on läinud valutult ? miinuses pole oldud päevagi.

?Et uuele turule minna, peab millegi poolest erinema, silma paistma,? õpetab Kiil. ?Lätis ei olnud tollal ühtegi meiesarnast firmat, täielik vaakum, Leedus pisike konkurents oli. Aga keegi ei pakkunud sellist täielikku lahendust, kogu tootepaketti.? Suurema Suure osa Pristise käibest moodustavad kaubandusturvalahendused ? maja üldturvasüsteemist kuni spetsiaalse kadude ennetamise tehnoloogiani välja. Lisaks veel tehnoloogiate rentimise võimalused, mis oli lõunanaabrite juures täiesti tundmatu teenus.

?See on rahvusvaheline know how, mille oleme kohandanud kohalike klientide soovidele,? nendib Kiil. ?Kui turvavaldkonda vaadata, siis keskkond läheb järjest turvalisemaks, üha olulisemaks saab ka ostumugavus. Paketid on kliendi jaoks läinud aina lihtsamaks, kergemini käsitletavamaks.?

Konkurents turvasektoris läheb tihedamaks. Sepa hinnangul on ellujäämine võimalik ainult suurtel ettevõtetel, kellel on võimalik tarnijatelt suuri allahindlusi saada. ?On näha, et 3?5 tõsiseltvõetavat firmat meie segmendis on kõik kasvanud Balti ettevõteteks.?

?Kasv uutesse regioonidesse võiks minna step by step. Saaks ühes kohas jalad alla, siis võib edasi rääkida,? seletab Sepp. Mis siin uute turgude vallutamisest rääkidagi, kui Läti ja Leedu turg kasvavad lausa mühinal. Kui Pristise Eesti osa käive kosub tänavu 10?15%, siis Läti-Leedu filiaalide oma 3?4%. Vilniuse kesklinn on täis uusi kõrghooneid, Lätis on aga kaubanduskeskuste buum. ?Lugesime kokku, Baltimaades ehitatakse hetkel 10 kaubanduskeskust, nendest kaheksasse teeme ka meie tööd. Vilniuse kaubanduskeskuse turvalahendusest on meie teha 90%,? rõõmustab Kiil.

Ka tulevikku vaatab Pristis ülioptimistlikult. Kui täna on ettevõttel Baltimaades 10protsendiline turuosa, siis 2006. aastaks on eesmärk hõivata 30 protsenti ja mängida olulist rolli kõigi kolme riigi turvaturgudel.

?Eks näis, kas oleme selleks ajaks mõne suurkontserni osa või hoopis otsime abi börsilt,? mõtiskleb Sepp. ?Ega börsi mõte nii verivärske polegi, pikemas perspektiivis võiks see reaalne tunduda. Iseasi, kui vajalik see ettevõttele endale on.?

- Tõnis Oja, Äripäev

Börsile ei minda lihtsalt niisama. Börsile minnakse siiski mingil põhjusel ? eelkõige hangitakse börsilt investorite raha mingi suurprojekti jaoks. Näiteks Tallinki investorsuhete juhi Marek Mägi sõnul võiks see nende puhul olla uus laev. Isegi maksude optimeerimine või nendest kõrvalehiilimine võib olla börsile mineku põhjuseks. Viimane oli põhjuseks, miks läks omal ajal börsile maailma suuruselt teine autotootja ja endiselt ühe perekonna kontrolli all olev Ford.

Eduka ja kiiresti laieneva Pristise omanikud mõtlevad tulevikus oma firma maha müüa suurkontsernile või börsil noteerimisele. Börsile minek ei välista muidugi suurkontserni osaks saamist. Börs on üheks kohaks, õigemini ainsaks kohaks, kus saab aimdust ettevõtte tegeliku väärtuse kohta. Seda on kasulik teada nii ülevõtva kui ka ülevõetava ettevõtte juhtkondadel ja omanikel. Need ajad, kus ülevõtjad olid suure potentsiaaliga ja kiiresti arenevate ülevõetavate ettevõtete eest nõus maksma ükskõik missuguseid summasid, on väga pikaks ajaks, pole aga välistatud, et igavesti möödas.

Kuid samas on võimalus, et firmat ei müüda kellelegi ja tulevikus elavad suuromanikud peamiselt dividendidest. Tänase seisuga tundub, et maksustamise seisukohast ei ole see kõige parem idee.

Hetkel kuum