Merike Lees • 4. detsember 2003 kell 22:00

Pakendi tagatisraha korral ähvardab Eestit prügiuputus

Eestil liitumisläbirääkimistel võetud kohustus ja keskkonnaministeeriumi poolt uude pakendiseaduse eelnõusse kirjutatud säte, et 1. maiks viiakse Eestis ühekordsete joogipakendite taaskasutus 50 protsendile, võib viia olukorrani, kus tulevikus tuuakse Lätist ja Leedust siia märkimisväärsel hulgal plastpudeleid ning prügistamise vähendamise asemel see hoopis suureneb, hoiatas oktoobri lõpus Tallinnas toimunud rahvusvahelisel keskkonna ümarlaual tootjavastutusorganisatsioonide katusettevõtte PRO EUROPE esindaja Frank Slany.

Slovakkia tootjavastutusorganisatsiooni juht Peter Krasnec rõhutas, et tagatisraha kehtestamine vaid Eestis tähendab Euroopa Liidu tingimustes kaupade vaba liikumise põhimõtte rikkumist. ?Kaupadel, sealhulgas joogitaaral on turumajanduse tingimuses soov liikuda sinna, kus nende eest makstakse rohkem,? lisas ta.

Eelnõu ettevalmistanud keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna spetsialisti Pille Jõekaare sõnul on eelnõus ette nähtud, et tagasivõtmisele kuuluvad vaid märgistatud pakendid. Märgi võib panna nii etiketile, kui ka sulatada plastpudelile. ?Tagasi ei tohi võtta võõrast pakendit,? märkis Jõekaar.

Eestisse imporditud joogipakendid on levinud väljaspool Eestit ja paberetikett tuleb kergesti ära, mistõttu pakendi päritolu ei ole enam tuvastatav. ?Ega me kuritegevust vältida ei saa, kuid selliste juhtumitega peab hakkama tegelema politsei ja süüdlane saab karistada,? ütles Jõekaar.

Täna on pakendiaktsiisiga maksustatud vaid alkoholi- ja karastusjoogitootjad ning seetõttu toimub praegu ainult joogitaara kogumine ja taaskasutamine. ?Tagatisrahade kehtestamine ühekordselt kasutatavale joogipakendile võib vaid teatud määral tõsta joogipakendite praegust tagastusmäära, sest joogipakendite nii väikese osakaalu juures kogu pakendijäätmetest ei saa tagatisrahade süsteemi loomine anda olulist hoogu pakendijäätmete taaskasutamisele,? märkis Eesti Pakendiühingu juhatuse esimees Ilona Eskelinen.

Pakendiühingu hinnangul ei õigusta tagatisrahad end ka majanduslikus mõttes, kui keskkonnaministeerium soovib sarnaselt Skandinaavia riikidega luua kaks eraldi kogumissüsteemi ühekorrapakenditele: tagatisrahasüsteem ühekorra- joogipakendile ja teine kogumissüsteem ülejäänud pakenditele. Põhjus kahe paralleelse süsteemi tekkimiseks Skandinaavias oli ajalooline ? tagatisrahasüsteem oli juba arendatud välja enne seda, kui Euroopa Liidus sätestati kohustus taaskasutada kõiki ühekorrapakendeid. Sellises situatsioonis polnud mõistlik toimivat tagatisrahasüsteemi lammutada, vaid loodi kõrvale paralleelne kogumissüsteem teistele pakenditele.

Kaks paralleelset süsteemi ehk taaskasutusorganisatsioon ja tagatisrahad ühekorrapakenditele muudavad pakendijäätmete kogumiskulud põhjendamatult kalliks, leidis pakendiühing. ?The Association of European Producers of Steel for Packaging möödunudaastane uuring näitas, et kui taaskasutusorganisatsiooni kulude indeksiks võtta 100%, siis tagatisrahade süsteemi indeksiks oleks 300%. Kahe paralleelselt toimiva süsteemi kuluindeksiks kujuneks aga 350%,? ütles Eskelinen.

Hetkel kuum