Andres Kärssin • 4. detsember 2003 kell 22:00

Taara kogumise kohustus läheb ettevõtjatele maksma sadu miljoneid

Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüsi kohaselt eeldatakse, et pakendeid hakatakse tagasi võtma ligikaudu 2000 Eesti toidukaupluses. Neist suuremad ? super- ja hüpermarketid ? soetavad endale suure tõenäosusega taaravastuvõtu automaadid ning alla 100ruutmeetrise müügipinnaga poodides võib tagasivõtmine jääda käsitööks.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul eeldatakse, et ettevõtete poolt kaetav kulu süsteemi rakendamise esimesel aastal on hinnanguliselt 22 miljonit krooni, mis teeb kuluks ühe pakendiühiku kohta ligi 10 senti. Kuuendaks aastaks tõusevad näitajad vastavalt 104 miljoni krooni ja 37 sendini. Nende arvestuste puhul on muu hulgas taaraautomaadi hinnaks arvestatud umbes 400 000 krooni, samas maksavad lihtsamate lahendustega masinad alla 100 000 krooni.

Pakendiseaduse eelnõu kohaselt jõustub järgmise aasta 1. mail ELi pakendidirektiivist tulenev kohustus tagada 50% pakendite taaskasutus, mullu suudeti Eestis taaskasutada 15% pakenditest. Alates 2005. aastast peab jõustuma tagatisrahade süsteem, kus lisaks kohustuslikule taaravastuvõtule hakkaks kehtima pandimaks korduvkasutuses olevate pudelite kõrval ka ühekordsetele plastpudelitele ja plekkpurkidele.

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai lausus, et seadus kohustaks jaekaupmeest korraldama taara vastuvõtupunkti või paigaldama automaadi ja leidma taara kogumiseks sellise pinna, mis ei segaks kehtivate hügieeninõuete täitmist. Lisaks tuleb ümber korraldada raamatupidamine ja kassasüsteem, sest taaral on oma müügihind, mida tuleb eraldi näitama hakata.

Küsitletud kaupmehed polnud pakendiseadusest tulenevate kohustuste maksumust oma ettevõtte jaoks veel kokku löönud, viidates tähtaegade ebareaalsusele ja teadmatusele, kes täpselt peab taarat koguma hakkama. Selveri keti juhi Ain Taube sõnul on taaraautomaadid nii kallid, et ?nende tasuvussaega ei julge nimetadagi?. Teiseks võimaluseks oleks taara vastuvõtja palkamine, kuid paraku on paljud poed projekteeritud nii, et säärast ruumi pole ette nähtud.

?Isiklikult kahtlen, kas seadus sellisel kujul vastu võetakse," ütles Comarketi keti juht Tiit Kivisaar, viidates sellele, et kaupmehed ei saa nii kiiresti hakkama vajalike investeeringutega ja logistika haldamisega.

R-Kioski ketti haldava Lehti-Maja Eesti juhatuse liige Mart Relve lausus, et ei pea väga tõenäoliseks, et kioskikett hakkaks taarat vastu võtma.

?Ka R-Kiosk peab taarat koguma, kui ta müüb tagatisrahaga maksustatud tooteid,? ütles Peeter Eek. Samas lisas ta, et väiksemates kohtades peab kahtlemata kehtima nõue, et taarat võetakse vastu ?mõistlikes kogustes? ? ühte pudelit ostes pole võimalik tagasi anda 20.

?Siinjuures ei tohiks unustada ka tagatisraha süsteemi tulusid, mis kaasnevad tagastamata pakendi pandist ja kogutud materjali müügist,? ütles Eek. Ta lisas, et teadaolevalt viiakse märkimisväärne osa õlletaarast Eestist välja, see suureneb prognooside kohaselt veelgi 2004. aasta kevadest. Sel juhul saab tagatisraha süsteemi abil kompenseerida kas kõik või olulise osa tagasivõtu kuludest.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juhataja Reet Tederi sõnul on uus pakendiseadus ettevõtjatele praegu üks murettekitavamaid teemasid, mõjutades väga tugevasti nii tootjaid kui tarbijaid.

?On väga kahetsusväärne, et riigil on analüüsi pool ettevõtjaid rahuldaval viisil peaaegu täiesti tegemata jäetud,? lausus Teder. See tekitaski situatsiooni, kus liitumisläbirääkimistel võeti rängad kohustused ning praegu pole enam muud teha, kui luua sellele õiguslik alus ning lubadusi kohe täitma asuda.

?Kokkuvõttes peame me kuue kuuga rakendama praktiliselt nullist seda, mida näiteks Soome on teinud kahekümne aasta jooksul,? rääkis ta.

Teder lisas, et pealegi on pakendiseadusest tulenevad uued kohustused seotud tarbija käitumisharjumistega, mida nii väikese aja jooksul on täiesti võimatu ümber muuta.

Hetkel kuum