Soome ei tohi tööturgu Eestile kohe avada

Euroopa Liidu (EL) laienemisel ühinevad erinevad anumad. EL pindala suureneb 34 protsenti, rahvaarv kasvab 28 protsenti, kuid rahvatulu kokku tõuseb vaid 5 protsenti. SKP elaniku kohta langeb ELis 18 protsenti ehk keskmiselt muutub liit vaesemaks.

Keskmine brutopalk Soomes on umbes kuus korda suurem kui Eestis. Keskmine kuupalk Eestis oli mullu umbes 400 eurot kuus. See on 25 eurot rohkem kui sama aja minimaalne sotsiaalkindlustus Soomes. Keskmine kuutasu Soome lahe põhjakaldal oli eelmisel aastal 2 223 eurot. Ja kuigi Eestis tõusevad palgad protsentuaalselt kiiremini kui Soomes, läheb vähemalt paar põlvkonda enne, kui vahed tasanduvad.

Nende erinevuste tõttu on Soome ametiühinguliikumine teinud ettepaneku, et tööturgu laiendataks tasakaalukalt ja järk-järgult ja vajalik on üleminekuperiood. Tööjõu vaba liikumist puudutavates liitumislepingutes on sätestatud paindlik, maksimaalselt 7-aastane (2+3+2) üleminekuperiood. Soome uue valitsuse programmis öeldakse, et Soome rakendab ELi laienemisel tööjõu liikumise suhtes paindlikku üleminekuperioodi. Enne üleminekuperioodi teise aasta lõppu hindavad Soome valitsus, tööandjad ja ametiühingud koos tööjõu ja teenuste vaba liikumise mõju tööturule.

Ka Rootsis, Taanis ja Norras kaalutakse piirangute rakendamist, et kaitsta oma riikide tööturgu ja sotsiaalkindlustussüsteemi ebasoovitavate ilmingute eest ELi laienedes. Soome poolt läbimõeldult ettevaatlik suund on seega järgijaid saamas. Algusest peale on üleminekuperioodi nõudnud Saksamaa ja Austria.

Soome valitsus esitab lähiajal parlamendile üleminekuperioodi käsitleva seaduse eelnõu. Selle põhjal nõutakse uute liikmesriikide kodanikelt töö- ja elamisluba esialgu kaheks aastaks ehk kuni 2006. aasta kevadeni. Seejärel võib üleminekuperioodi kaotada või pikendada seda veel kolme aasta võrra kas osadel või kõigil tegevusaladel. Otsustavaks saavad siis kogemused ja see, kui suur on sel hetkel välismaise tööjõu vajadus Soomes. Praegu küll tundub, et välismaist tööjõudu läheb Soomes praegusest veidi enam tarvis alles 2010. aastast. Selleks ajaks on aga ka kõige pikemad üleminekuperioodid möödas.

Pärast nõupidamisi on seaduseelnõu muudetud liitumislepingute ja valitsusprogrammi sisule ja vaimule paremini vastavaks. Seetõttu on võimalik, et ka Soome Ametiühingute Keskliit (SAK) seda seadust toetab, sest see lubab langetada 2006. aasta kevadel õiglase, kogemustel põhineva otsuse. Kui siis tööjõu alatasustamist praktiliselt ei esine ja järelvalve kollektiivlepingutest kinnipidamise üle toimib, võib SAK toetada üleminekuperioodi lõpetamist osaliselt või isegi täielikult.

Soome parlament menetleb praegu ka välismaalaste seaduse eelnõu, mis kiirendab töölubade väljastamist. Eelmisel aastal anti eestlastele Soomes 7 984 tööluba. Eelnõu järgi on ka usaldusisikuil õigus saada teavet tööloa tingimuste kohta. Ametiühingud saavad nii kontrollida, et Soomes töötavate välismaiste töötajate palgad vastaksid kollektiivlepingute tingimustele. See on ennekõike välismaalaste endi huvides, sest esineb palju rikkumisi eelkõige ehitus-, laevaehitus-, toitlustus-, põllumajandus- ja transpordivaldkonnas. Halvimatel juhtudel on eestlaste töötasu olnud vaid üks euro tunnis. Ametiühingud tahavad olla kindlad, et Soomes ei tekiks kaht tööturgu ? soomlastele parem ja välismaalastele kehvem.

Detsembris 2002 avati Tallinnas Soome tööturu infokeskus, mis on osutunud väga vajalikuks. 2003. aasta oktoobri lõpuks oli juba üle 2500 eestlase käinud uurimas, kuidas Soomes seaduslikult töötada saaks ja millised on kollektiivlepinguile vastavad palgad ning töötingimused. Oluline ongi, et Soome ja Eesti ametivõimud organiseeriksid legaalse tööjõu vahendamise.

Kõige rohkem tekitab peavalu, et teenuste vaba liikumine saab ELis teoks kohe liikmesriigiks saades. Teenused aga võivad sisaldada nii renditööd kui alltöövõtjana töötamist. Nii saab tööjõud teenuste vaba liikumise sildi all küllalt palju tööloata liikuda. Näiteks Finnairi Eesti tütarettevõte Aero kavatseb selle võimaluse ära kasutada Soome siseliinidel kohe peale 1. maid 2004. Seejuures pole probleemiks niivõrd välismaised töötajad, vaid neid röövivad vahendajad. Odavast tööjõust on saanud prostitutsiooni ja narkokaubanduse kõrval Soomes kolmas valdkond, millest organiseeritud kuritegevus liigkasu võtab.

SAKi eesmärgiks ei ole takistada vajaliku välismaise tööjõu tulekut Soome. Kuid Soomes on siiski endiselt suur tööpuudus (üle 200 000 inimese) ja peaaegu iga päev tuleb teateid uutest massilistest vallandamistest. Laienemine ei või tähendada Soome palkade allalöömist ega Soome töötajate kandmist töötute registrisse. Selles osas SAK alla ei anna.

Autor: Matti Viialainen