Sirje Niitra • 21. detsember 2003 kell 22:00

Töötukassa jagab kogutud raha eest preemiaid

Ehkki töötukassa pressiesindaja teatas, et jõulu- ega aastalõpupreemiat ei makstud, said kassa 18 töötajat 1. detsembril preemiaks 49 500 krooni heade töötulemuste eest. Seejuures peeti silmas ?kõikide eesmärkide täitmist töötuskindlustuse reaalsel rakendamisel?, nagu seisab Äripäevale saadetud vastuses.

Töötukassa palgasüsteem näeb ette tulemustasu maksmise võimaluse.

Tulemustasu, mis on ettenähtud 70% põhipalga ulatuses kalendriaastas, maksti välja samuti 1. detsembril. Kokku said töötukassa töötajad tulemustasu 159 320 krooni. Lisaks said nad puhkusele minnes puhkusetoetust 53 542 krooni ulatuses. ?Tulemustasu makstakse kindlaks määratud reeglite järgi ja see sõltub korraga nii organisatsioonile kui ka töötajale püstitatud eesmärkide täitmisest ning lisaks võetakse arvesse iga töötaja arengut oma töövaldkonnas,? seisab töötukassa põhjenduses. Töötukassa töötajate keskmine palk oli sel aastal üle 12 000 krooni.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles, et töötukassa on seadnud endale eesmärgiks täita seadusega püstitatud ülesanded võimalikult vähese koosseisuga ja kaasaegseid infotehnoloogilisi lahendusi kasutades. ?Töötukassa palgatase on finantssektori keskmisel tasemel. Sellega tagame konkurentsivõime tööjõuturul, et korrektselt täita meile pandud ülesandeid.?

Ettevõtjaid paneb töötukassa lahke rahajaotamine imestama. Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus ütles, et töötukassal ei saagi veel mingit tulemust olla. ?Neil saab olla ainult üks tulemus: et tööandjate ja -võtjate makstud raha alles oleks,? lausus ta.

Tallinki peadirektor Kalev Järvelill ütles, et ei usu, et ükski ettevõtja sellise raharaiskamise üle õnnelik oleks. ?Esialgu on tulemustasu maksmine põhjendamatu, sest nad pole veel millegi sellisega hakkama saanud, mis premeerimist vääriks,? ütles ta. Järvelille hinnangul saaks töötukassa praeguse tööga hakkama üks ministeeriumi osakond kahe inimesega.

Töötukassa töötuskindlustushüvitiste sihtfondi oli 30. novembriks laekunud 341 668 000 krooni, tööandja sihtfondi 172 857 451 krooni. Väljamakseid on 30. novembriks tehtud töötaja sihtfondist 103 210 482 ja tööandja sihtfondist 80 852 769 krooni.

Töötukassa investeerimisotsused langetatakse töötukassa finantsosakonnas. 17. detsembri seisuga oli portfelli maht kokku 603 miljonit krooni.

Konkreetse investeerimisotsuse langetab finantsosakond, tuginedes turuolukorrale ning prognoosidele. Mudeliga kinnitatakse eelolevaks kvartaliks soovitav varade jaotus kümne varaklassi vahel, mis jagunevad kahte põhigruppi ehk intressiriskidele avatud ning intressiriskidele suletud varadeks.

Keila linna võlakiri kuulub töötukassa definitsiooni kohaselt intressiriskile suletud alla aastase tähtajaga EEK denomineeritud võlakirjade varaklassi. Portfelli soetati Keila linna võlakiri augusti keskpaigas, kuna tõusvate intressimäärade keskkonnas oli eelistatud lühiajaline tähtaeg ning riski-tulu suhe hinnati atraktiivseks, võlakiri lunastub juba 6. jaanuaril.

Sloveenia vabariigi võlakiri kuulub intressiriskile suletud alla aastase tähtajaga EUR denomineeritud võlakirjade varaklassi ning esindab valitsusvõlakirjana väheriskantset investeeringut. Soetati septembri keskel, kui lõppes üks tähtajalistest deposiitidest ning oli vajadus jätta vabanenud vahendid intressiriskile suletud varaklassi. Sloveenia võlakirja positsioon realiseeriti 10. detsembril kasumis, kui väärtpaberi hind oli tõusnud tasemetele, kust edasiliikumist oodata oli raske.

Australian&NZ Banking Groupi võlakiri kuulub intressiriskile avatud ühe- kuni kolmeaastase tähtajaga EUR denomineeritud võlakirjade varaklassi. Emitent omab krediidireitingut AA- esindades väga tugevat krediidivõimelisust. Võlakiri on hetkel üks töötukassa seitsmest intressiriskile avatud positsioonist. Võlakiri soetati oktoobri keskpaiga madalatelt tasemetelt, lähemal ajal ei ole kavas seda muu instrumendiga asendada.

Hetkel kuum