Jõgevamaa vajab head ideed

Kui Äripäeva konverentsibuss Jõgeva kultuurimaja ette jõuab, lõpeb seal parasjagu üks lasteüritus. Arvata algklassimõõtu naisehakatised kõõluvad suurema kambana trepikäsipuul, kommenteerivad kihistamisega konverentsitehnika mahalaadimist ning vastavad heatujuliselt TTÜ teaduri Rünno Lumiste lõõpimisele.

Konverentsil osa lõbususest hajub. Rünno Lumiste projitseerib ekraanile Powerpointi slaide, üks hullem kui teine ? põhiliste majandusindikaatorite, tööhõive ja muude näitajate poolest püsib Jõgevamaa Eestis viimasel-eelviimasel kohal. ?Kas Jõgevamaal midagi hästi ka on?? kerkib küsimus saalist. Kui inimesi vähem, siis on ka ruumi rohkem, kui aga tootmist vähem, on keskkond parem, vastab teadur.

Slaide joonistab ka Eesti Panga keskpangapoliitika rahapoliitika allosakonna vanemspetsialist Laura Ehrlich. Sellest, kuidas Eesti majandus kasvab ning miks on vaja tasakaalustada jooksevkonto defitsiiti. Ent saalis istujaid painab märksa praktilisem küsimus: millal siis tuleb õnn ka meie õuele? Kui euroliidu SKT kasvutempo endiseks jääb ja Eesti oma sellest jätkuvalt kõrgem püsib, siis 20 aasta pärast, arvab Ehrlich.

Ent pole see Jõgevamaa majandus nii põhjas midagi. Eesti Ühispanga Jõgeva kontori juhataja Tiina Ereb teatab, et euroliidu rahajagamisprogrammi SAPARDi raames aitas EÜP Jõgeva kontor kohalikel põllumeestel kaasfinantseerida 18 miljoni krooni eest põllumajandusobjektide soetamist ? nii et kohalik põllumees suudab investeerida küll.

?Teie ülesanne on pappi teenida, minu ülesanne seda otstarbekalt kulutada,? teeb maavanem Margus Oro oma kõne sissejuhatuses saalis viibijatega sotid klaariks. Pidulik õhtusöök on juba alanud, esimene nälg kustutatud ning saal reageerib lõbusa ja üldse mitte pahatahtliku mõminaga. Maavanem räägib sellest, et Tallinnal ja Tartul pole riigi puuduvast regionaalpoliitikast sooja ega külma, Jõgevamaal aga küll. Kui Jõgevalt kaob 50 ametnikku, tähendab see tõhusat protsenti tööhõivest, Tartus aga ei ärata mingit tähelepanu. Margus Oro ennustab, et vaid 38 000 elanikuga maakonnas peavad ettevõtjad varsti üksteiselt töölisi üle ostma.

Järgneb Werol Tehaste juhi Erki Aaviku ettekanne. Show-bisnis on tema näol kaotanud ühe silmapaistvamatest talentidest. Jõgevamaa suurima ettevõtte juht puistab anekdoote ning kirub arvukaid erakõrgkoole, mis vorbivad kõrgharitud rahvusvahelisi ärijuhte: ?Me otsime oktoobrist saadik oma Tallinna kontorisse sekretäri, palju kandideerib ka nimetatud eriala lõpetajaid. Ma olen nende käest ikka küsinud: oletame, et te tahate mu ettevõtet ära osta ? mis dokumente te mu käest küsiksite? Ja oleks siis, et ükski neist taipaks mainida kolme asja, mida te kõik teate: bilanss, kasumiaruanne, kassavoogude aruanne!? Peamiselt räägib Aavik siiski ettevõtluskeskkonnast: ?See on moesõna, sellest räägivad nii ametnikud kui projektijuhid, kuid ma pole kuulnud, et ettevõtjad sellest räägiksid.? Erki Aavik soovitab maakonnal leida kasvõi ühe hea idee, mis tundub teostatav ? selle ümber saaks siis hakata koguma sotsiaalset kapitali, mis ühtlasi turgutaks ka ettevõtluskeskkonda.

Jaan Õunapuu saab juba kolmandat korda Äripäeva maakonnakonverentsil haldusreformist rääkida. Sedapuhku on regionaalministril ka uudiseid: maavanemaks kandideerijate nimekiri on just kinni pandud ning Jõgeva maavanemaks kandideerib kaks inimest. Saali haaranud uudishimupalaviku lahendab Äripäeva turundusjuhi Andrus Vaheri küsimus: ?Kas Margus Oro kandideerib Jõgeva maavanemaks?? ning nimetatu kindel ?Ei?.

Õhtu kulmineerub maakonna parimate ettevõtete autasustamisega. Äripäeva koostatud Jõgevamaa ettevõtete TOPi järgi tunnistati parimaks Jõgeval vanametalli kokkuostev OÜ Eesti Metall, teise koha sai Põltsamaa ümbruse metsakokkuostja OÜ Talumaa Kinnisvara Haldus, järgnes Põltsamaal tahvleid ja teisi esitlusseadmeid tootev TK-Team Eesti AS.