Nähkem Venemaad ka majanduse seisukohalt

Kuu aega tagasi toimus kaks olulist sündmust, kus osales maailma kapitali eliit: investeerimiskonverentsid Harvardis ja samateemaline nõupidamine Sot?is.

Nendel nõupidamistel fikseeriti järgmised asjaolud. Venemaa kuulub investeeringusoodsuselt maailma esikümnesse. Putini re?iim ja selle reaktsioon Beslani sündmustele kinnitas investoritele Venemaa stabiilsust ja usaldatavust äripartnerina. Putini avaldused tõestasid, et Venemaa stabiilsus on võrreldes Jeltsini ajaga oluliselt suurenenud.

Ainuüksi Sot?is lasti käiku üle 200 investeerimisprojekti kogusummas 2,5 miljardit dollarit. Täheldati Venemaa rahanduse stabilisatsioonifondi (sisuliselt pangareservi) kasvu 50% võrra võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal. Krasnodari kuberner avaldas muret Lõuna-Venemaa majanduse ülekuumenemise üle. Lisame siia naftahindade lakkamatu tõusu, mis tuleb kasuks Venemaa majandusele ja tähendab Eestile naftatransiidi potentsiaali olulist kasvu.

Tunnistagem, et Venemaa demokraatia allakäik teeb muret. Kuid nähkem ka seda, et meie idanaabri majanduslik usaldusväärsus ja ärilised võimalused aina kasvavad. Kes on Venemaa partnerid? USA, Saksamaa.

Kes on meie ausammaste püstitajatest ja lõhkujatest, Vene meediavabaduse üle muretsejatest ja Putini süsteemi kritiseerijatest endalt küsinud, mis see muretsemine ja kritiseerimine läheb maksma Eesti majandusele? Kes maksab Eesti ettevõtjale, töölisele ja talumehele kinni kahjud, mis on tekitatud romantiliste või lausprovokatsiooniliste rumalustega? Igal riigil ja rahval on määratud elada oma saatuse ja mõistusega ning meil on vaba rahvana õigus oma arvamusele.

Aga samamoodi on ka majanduses osalejatel õigus öelda oma sõna. Meil on erakondi, inimesi ja ministreid, kes ei mõista, et nende sõna võib katkestada hästi sujunud kasulikud ärisuhted ja ajada tööpuudusega hukka elud. Küll on hea olla Eesti patrioot ja vabadushumanismi ideoloog, kui selle eest maksma ei pea.