Internetis kaitske isikuandmeid

Samas tuleb internetis olevasse materjali suhtuda kriitiliselt, sest sageli ei pruugi asjad olla nii, nagu neid näidatakse. Internetis makstes on vaja jälgida ka lihtsat ohutusreeglit ? kas krediitkaardiinfo sisestamise lehe allservas on tabaluku kujutis ja aadressi algusele on lisandunud s-täht. Turvalist ja salastatud andmesideühendust näitab https:// aadressi ees.

Arvestades, et tagasiulatuvalt on äärmiselt raske ? kui mitte lausa võimatu ? tõendada arve soovimatut tekkimist, soovitab tarbijakaitseamet interneti kasutajatel olla veebis liikudes äärmiselt tähelepanelik. Internetis kelmuse ohvriks langenu võib küll abi saamiseks pöörduda politsei poole, kuid menetluse käik ning raha tagasi saamine sõltub juba otseselt pettuse tõendamise võimalikkusest. Politsei abil positiivse lahenduse saamise võimalus on aga väga tagasihoidlik.

Veebruar oli ülemaailmne internetis levivate pettuste vastu võitlemise kuu. Peamiseks ohvrite püüdmise viisiks on eksitava sisuga e-kirjade saatmine. Massiliselt teatatakse tarbijatele e-kirja teel erinevatest loteriivõitudest või pärandi avanemisest, pakutakse auhindu suvalise veebilehe külastamise eest (?Palju õnne, oled 100 000. külastaja!?), kutsutakse osalema püramiidskeemides või tehakse muid ahvatlevaid pakkumisi. Nimetatud petuskeemide eesmärk on enamasti üks: ahvatleda tarbijat loovutama oma isiku- või krediitkaardiandmed või kandma raha pettuse organiseerijate arvele.

Samuti saavad veebi kasutajad kirjutada avalduse internetipettustega tegeleval kodulehel www.econsumer.gov olevasse andmebaasi. Kõige tõhusamaks abinõuks on aga kriitiline suhtumine võimalikesse petuskeemidesse ning nende vältimine.

Sissehelistamisteenust kasutavad interneti külastajad võivad ebameeldiva üllatusena leida oma telefoni­arvelt erinevaid rahvusvahelisi kõnesid, mida nad ei ole teadlikult sooritanud. Sellised kõned tekivad interneti kasutaja poolt meelelahutusliku sisuga koduleheküljelt arvutisse tasulise programmi allalaadimisest ja selle käivitamisest.

Ühenduse esmakordseks tekkimiseks on vajalik arvutikasutaja tahteavaldus kas veebilehe avamise või internetis pakutava programmi allalaadimisega, selleks piisab ekraanil ?OK? või klaviatuuril ?Enter? vajutamisest. Pärast programmi käivitamist enamasti see installeeritakse arvuti kõvakettale. Edasi asendab programm arvuti seadistustes esialgse interneti juurde­pääsukeskuse numbri vastava välismaise juurdepääsukeskuse numbriga.

Seetõttu võib tarbijal järjekordsel internetti sisenemisel kohe ja ilma tema teadmata tekkida rahvusvaheline ühendus. Sellised ühendused tarifitseeritakse võrgusisese või võrkudevahelise (rahvusvahelise) kõne minutihinnaga. Modemi kaaperdamisest hoidumiseks tuleb olla ettevaat­lik tundmatute ja ebamääraste internetiteenuse pakkujate programmide alla laadimisega, kuni ei olda nende sisus päris kindel. Samuti on kasulik vältida kahtlaste e-kirjade lisaandmete avamist. Internetiühenduse sulgemise järel on kõige parem lülitada vool välja ka modemist.

Programmide eemaldamiseks piisab failide arvutist kustutamisest ja arvuti seadistuste muutmisest. Samuti on suurte arvete ära hoidmiseks võimalik kasutada väljuvate kõnede piirangut.