Internetis kaitske isikuandmeid

Internetis liikudes tasub olla ettevaatlik ja vältida oma isikuandmete edastamist ning soovimatu ühenduse tekitamist tasuliste serveritega.

Eelkõige tasub jälgida, milleks läheb veebilehe haldajal teie andmeid vaja: kui e-posti aadressi küsitakse peamiselt reklaami edastamise eesmärgil, siis nime, elukoha, isikukoodi, pangarekvisiitide küsimise ja muul viisil isiku tuvastamise eesmärk võib olla pahatahtlik. Näiteks enamiku veebifoorumite kasutamiseks pole lehekülje haldajal vaja teada kasutaja isikukoodi. Krediitkaardi numbri küsimine on õigustatud vaid siis, kui kasutaja soovib mingi interneti vahendusel tarbitava kauba või teenuse eest maksta.

Ükski e-pood ei tohi küsida ostjalt internetipanga kohta muud, kui vaid seda, millises pangas soovitakse maksta. Mingil juhul ei tohi edastada oma salasõnu või muud infot panga­arve kohta. Enne küsitud andmete sisestamist tuleb ka hoolikalt lugeda, mis on andmete kasutamise eesmärgiks ning milleks neid vajatakse.

Samas tuleb internetis olevasse materjali suhtuda kriitiliselt, sest sageli ei pruugi asjad olla nii, nagu neid näidatakse. Internetis makstes on vaja jälgida ka lihtsat ohutusreeglit ? kas krediitkaardiinfo sisestamise lehe allservas on tabaluku kujutis ja aadressi algusele on lisandunud s-täht. Turvalist ja salastatud andmesideühendust näitab https:// aadressi ees.

Arvestades, et tagasiulatuvalt on äärmiselt raske ? kui mitte lausa võimatu ? tõendada arve soovimatut tekkimist, soovitab tarbijakaitseamet interneti kasutajatel olla veebis liikudes äärmiselt tähelepanelik. Internetis kelmuse ohvriks langenu võib küll abi saamiseks pöörduda politsei poole, kuid menetluse käik ning raha tagasi saamine sõltub juba otseselt pettuse tõendamise võimalikkusest. Politsei abil positiivse lahenduse saamise võimalus on aga väga tagasihoidlik.

Veebruar oli ülemaailmne internetis levivate pettuste vastu võitlemise kuu. Peamiseks ohvrite püüdmise viisiks on eksitava sisuga e-kirjade saatmine. Massiliselt teatatakse tarbijatele e-kirja teel erinevatest loteriivõitudest või pärandi avanemisest, pakutakse auhindu suvalise veebilehe külastamise eest (?Palju õnne, oled 100 000. külastaja!?), kutsutakse osalema püramiidskeemides või tehakse muid ahvatlevaid pakkumisi. Nimetatud petuskeemide eesmärk on enamasti üks: ahvatleda tarbijat loovutama oma isiku- või krediitkaardiandmed või kandma raha pettuse organiseerijate arvele.

Samuti saavad veebi kasutajad kirjutada avalduse internetipettustega tegeleval kodulehel www.econsumer.gov olevasse andmebaasi. Kõige tõhusamaks abinõuks on aga kriitiline suhtumine võimalikesse petuskeemidesse ning nende vältimine.

Sissehelistamisteenust kasutavad interneti külastajad võivad ebameeldiva üllatusena leida oma telefoni­arvelt erinevaid rahvusvahelisi kõnesid, mida nad ei ole teadlikult sooritanud. Sellised kõned tekivad interneti kasutaja poolt meelelahutusliku sisuga koduleheküljelt arvutisse tasulise programmi allalaadimisest ja selle käivitamisest.

Ühenduse esmakordseks tekkimiseks on vajalik arvutikasutaja tahteavaldus kas veebilehe avamise või internetis pakutava programmi allalaadimisega, selleks piisab ekraanil ?OK? või klaviatuuril ?Enter? vajutamisest. Pärast programmi käivitamist enamasti see installeeritakse arvuti kõvakettale. Edasi asendab programm arvuti seadistustes esialgse interneti juurde­pääsukeskuse numbri vastava välismaise juurdepääsukeskuse numbriga.

Seetõttu võib tarbijal järjekordsel internetti sisenemisel kohe ja ilma tema teadmata tekkida rahvusvaheline ühendus. Sellised ühendused tarifitseeritakse võrgusisese või võrkudevahelise (rahvusvahelise) kõne minutihinnaga. Modemi kaaperdamisest hoidumiseks tuleb olla ettevaat­lik tundmatute ja ebamääraste internetiteenuse pakkujate programmide alla laadimisega, kuni ei olda nende sisus päris kindel. Samuti on kasulik vältida kahtlaste e-kirjade lisaandmete avamist. Internetiühenduse sulgemise järel on kõige parem lülitada vool välja ka modemist.

Programmide eemaldamiseks piisab failide arvutist kustutamisest ja arvuti seadistuste muutmisest. Samuti on suurte arvete ära hoidmiseks võimalik kasutada väljuvate kõnede piirangut.

Internetiteenuse pakkuja ja sideteenuse osutaja ei saa vastutada selle eest, milliseid lehekülgi kasutajad külastavad, milliseid programme nad enda arvutisse laadivad ning kuidas on kasutaja enda arvuti seadistanud. Seega vastutab tarbija ise kõikide tema numbrilt loodud interneti sissehelistamisühenduste eest ise ning kohustub maksma loodud ühenduse eest tasu konkreetsesse (sealhulgas rahvusvahelisse) võrku helistamisel kehtivate minutihindade alusel.

28. veebruaril jõudis lõpule enam kui 30 riiki hõlmanud ettevõtmine, mille eesmärgiks oli avalikkuse teadlikkuse tõstmine internetis levivatest pettustest, nende äratundmisest ning vältimisest.

Kampaania eestvedajaks oli rahvusvaheline tarbijakaitse rakendusasutuste koostöövõrgustik ICPEN (International Consumer Protection Enforcement Network). Selle raames toimus kahepäevane reid internetis, et kaardistada rämpsposti ja neis sisalduvate pettuste levikut ning nende erinevaid liike.

?Rämpspost, pettused ja pettused rämpspostis? ehk reid internetis toimus 21.?22. veebruaril. Sellest võttis osa 74 erinevat riigiametit üle maailma, nende hulgas ka tarbijakaitseamet Eestist. Reidi eesmärgiks oli tuvastada siseriiklik olukord: identifitseerida liikvel olevat spämmi, mis saabub kasutaja nõusolekuta tema e-posti aadressile, kaardistada levivad liigid ning saada ülevaade probleemi suurusest.

Amet ei tuvastanud ühtegi eestikeelset või otseselt eesti tarbijale suunatud rämpsposti ega pettuseskeemi. Võõrkeelsest rämpspostist olid leviku rohkuse poolest esikohal täiskasvanuile mõeldud ravimid, teisel kohal aga finantsteenuste (odavad laenud) pakkumine, sellele järgnesid erinevad loteriiskeemid ning tarkvara pakkumised.

Isiklike pangaandmete küsimist, kohtamisteenuse pakkumist, kaupade müügiks pakkumist jms esines tunduvalt vähem. Alates märtsikuu lõpust on tarbijakaitseameti kodu­lehel www.tka.riik.ee võimalik tutvuda rahvusvahelise reidi kokkuvõttega.

Kampaania käigus anti tarbijatele nõuandeid pettuste äratundmiseks ning neist hoidumiseks. Interneti teel levivate pettuste arv suureneb maailmas üha ning nende sisu muutub järjest keerukamaks, mistõttu on peamiseks tõhusaks võitlusvahendiks õngemineku vältimine.

Autor: Kristina Vaksmaa