Notar aitab kaitsta pettuste eest

Hiljuti kirjeldas Eesti Eks­press värvikalt lugu suurärimees Rein Kilgist, kelle koostööpartner tahtis tekitada talle paarkümmend miljonit krooni kahju, müües võileivahinna eest magusa maatüki Tallinna kesklinnas. Kui ärimees asjast aru sai, pöördus tema advokaat notarite koja poole ning hoiatas notareid selle kinnistuga tehingute tegemise eest.

Notarid hoiavad oma igapäevase tööga ära kohtuvaidlusi ja kahjusid, mida tahetakse tekitada inimeste teadmatust või usaldust ära kasutades.

Tavaliselt ei tajuta seda, et kõige erapooletumat ja odavamat õigusabi saavad nii ettevõtjad kui ka eraisikud notarilt.

Notari esimene ülesanne on nõustamine ja hoiatamine. Klient, kes notaribüroosse pöördub, ei tea sageli, millist konkreetset tehinguvormi oma tahte elluviimiseks valida. Teadmatusest pöördutakse sageli esmalt mõne õigusbüroo või advokaadi poole, kes suurema või väiksema tasu eest klienti nõustab ja siis notari juurde suunab. Otse notari poole pöördudes hoiaks klient kokku nii aega kui raha, lisaks saaks erapooletu kirjelduse õiguslikest tagajärgedest erinevate lahenduste korral ja lõpuks sama raha eest ka valitud tehingu tõestamise ja vormistamise.

Erinevalt advokaadist ei ole notar ühe tehingus osaleja esindaja, vaid mõlema poole õigusnõustaja, kes peab leidma mõlema poole huvisid kaitsva lahenduse. Notar peab seaduse järgi kaitsma ka neid eemal viibivaid inimesi, kelle huve toiming võib puutuda. Seepärast selgitab notar enne tehingu tegemist välja poolte tahte, aitab valida parima viisi tahte elluviimiseks ja informeerib kliente nende erinevate viiside õiguslikest tagajärgedest.

Notari ülesanne on mitmete lepingus kajastatud asjaolude kontrollimine ja tehingu registreerimine. Notar kontrollib enne tehingu tegemist osaleja isikusamasust, teo- ja otsusevõimet, esindusõigust, perekonnaseisu. Seepärast ei ole viimastel aastatel olnud juhtumeid, kus notarile esitatud võltsitud isikut tõendav dokument oleks jäänud avastamata.

Sageli avaldab müüja alles notariaalse tehingu tõestamisel müüdava objekti varjatud puudused, sest ta saab notarilt teada, et puuduste hilisemal avastamisel võib ostja müüjalt nõuda tekitatud kahju hüvitamist või isegi lepingu ühepoolset lõpetamist.

Illustreerimaks notari ülesandeid toon kaks näidet. Sageli saabub eakas klient notari juurde koos nooremate sugulastega, kes laskmata vanuril suudki lahti teha soovivad notariaalse kinkelepingu vormistamist.

Igal sellisel juhul uurib notar vanema inimese soove ja sageli selgub, et klient soovib oma kinnistu küll sugulastele jätta, aga alles pärast oma surma. Või vähemalt tingimusel, et vanuril endal on võimalus elu lõpuni tasuta kinnistul asuvat elamut kasutada. Omaniku tõelise tahte väljaselgitamise järel vormistatakse kinnistu noorematele sugulastele sageli hoopis testamendiga.

Üks enamlevinud petuskeeme müügilepingute sõlmimisel on see, kui müüjale või ostjale paneb tehingu teine osapool sõnad suhu. Näiteks avaldatakse lepingus, et müügihind on tasutud ja rohkem nõudeid müüjal ostja vastu ei ole. Kui notar siiski tuvastab, et müüjal raha veel käes ei ole, vormistatakse leping ikkagi selliselt, et summa tasumine müüjale on parimal võimalikul moel tagatud. Vastasel korral on oht, et müüja ei näegi oma raha, kui notariaalses lepingus on must valgel kirjas, et summa on kätte saadud.

Notar aitab kaitsta selliseid isikuid, kes on juriidilistes küsimustes kogenematud. Samuti ettevõtjaid, kelle majandustegevuse maht ei ole nii suur, et palgata juristi või advokaati. Just notar võiks olla see, kes lihtsas keeles pakub välja juriidiliselt korrektseid lahendusi ning selgitab eri lahenduste ohte, riske ja tagajärgi. Aga nagu näitas artikli alguses kirjeldatud lugu, vajavad notaritelt kaitset ka suurettevõtjad.