Kahe päevaga üle miljoni .eu domeeni

.eu-domeeninime atraktiivsust põhjendas Jürgensen Eesti ettevõtete suure huviga eksporditurgude vastu: ".eu-domeeninime kasutamine võimaldab ettevõttel end välispartnerite ja klientide jaoks identifitseerida Euroopa Liidu majandus- ning kultuuriruumi liikmena."

Teiseks domeeninime registreerimise põhjuseks on Jürgenseni sõnul vajadus kaitsta oma kaubamärke ja ettevõtte muid identifikaatoreid väärkasutuse eest. Kuna .eu-domeeninime registreerimine on nüüd vaba, siis võimaldab see tiheda konkurentsi situatsioonis teatud rehepaplust, konkurendi nime endale registreerimise ja kasutussepaneku kaudu otsingumootorites tähelepanu endale juhtimist.

Seetõttu registreerivad ettevõtted ja riigiasutused praegu nende jaoks olulisi nimesid, mida nad kohe võib-olla kasutusse võtta ei tahagi, kuid ei soovi ka jätta vabaks konkurendi või spekulandi jaoks.

.eu-domeenimede populaarsust kasvatab Eestis ka meie maatähisega .ee-lõpuliste domeenide registreerimise konservatiivne poliitika. Eesti maatähisega domeene pole tavaettevõtjal võimalik endale registreerida rohkem kui üks, mis mitme tegevussuunaga või mitut olulist toodet või teenust pakkuvale ettevõttele on olnud oluline piirang.

Samuti pole teise astme alamdomeeni (näiteks kujul nimi.ee) võimalik enesele registreerida eraisikul või Äriregistris registreerimata füüsilisest isikust ettevõtjal.

Domeeni registreerimine maksab 295 krooni. Varem sai .eu-domeeni registreerida sisuliselt vaid ärinime või kaubamärgi alusel. Lisaks võis registreerida ka riigiasutuste ja haldusterritooriumite nimesid.

Näiteks registreeris Baltika oma .eu-domeeni Euroopas kaubamärgi alusel. Baltika kiirustas taotlusega, sest puudus teadmine, kui palju sarnaste nimedega märke võib olla registreeritud teistes Euroopa riikides, selgitas võidujooksmist ASi Baltika turundusjuht Anu-Mall Naarits.

Baltika esitas 15. novembri hommikul taotlused otse www.zone.ee koduleheküljel olevasse taotlusvormi. "Selleks ajaks olid ära toodud ka patendiametist meie kaubamärkide registri väljavõtted, et need kohe tõendusmaterjalina ära saata," selgitas Naarits, kelle sõnul võttis esmakordselt Euroopa Liidu bürokraatiaga kokku puutumine pisut kõhedaks. "Lihtsad reeglid - ära klammerda pabereid, ära murra neid kokku, iga domeeni taotlus omaette ümbrikusse jms - olid esitatud sellises kategoorilises vormis, nagu üritaksid kuritegu sooritama hakata," rääkis Naarits.