Samas ei ole kogu pilt üdini murettekitav, sest positiivseid muutusi võib aruande järgi täheldada tootmise struktuuris ja tooteportfelli optimeerimisel. Näiteks on piimatoodete negatiivne tulem kahanenud enam kui poole võrra ja seda isegi vaatamata asjaolule, et sektori käive kahanes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes neljandiku võrra.
"Kui vaadata küpsiste tootmist ning toiduainetööstust üldiselt, siis seal ma näeks võimalust tugeva kaubamärgi najal paremaid tulemusi saavutada," viitas Vallikivi võimalikule arenguruumile.
Kõige olulisem muudatus toimus ettevõtte hinnangul kondiitritoodete vallas, kus võrreldava perioodi kahjum on selle majandusaasta alguses pöördunud kasumiks ning ka käive on kasvanud. "Samuti on oluliselt paranenud jahukondiitritoodete segmendi tulemuslikkus," tuuakse aruandes välja. Sel aastal saadi sel alal 3,7 miljoni krooni suurune kasum, mullu oli kasum 0,8 miljonit krooni.
Pikka aega Kalevi majandustulemusi toetanud kinnisvaraäri näitas seekord tugevat tagasiminekut. Just kinnisvara on see, mis Vallikivi sõnul on aktsia hinnale seni mõningast toetust andnud.
"Kinnisvaraäri on Kalevit kaua toitnud, see on aktsia hinnale toetust pakkunud. Ootused on üsna madalad olnud, mistõttu ei ole aktsia hinna tõus suur olnud," ütles Vallikivi.
"Ma ei ootaks erilist negatiivset reaktsiooni," märkis ta Kalevi aktsia võimaliku liikumise kohta lähiajal Tallinna börsil. Vallikivi võrdles Kalevi aktsiat Viisnurgaga. "Aktsia on olnud hästi ebalikviidne, ta on ostetud üles nagu Viisnurk."
Viimasel nädalal on Kalev teatanud ka mitme meediaväljaande ostmisest. "See, et põhitegevus hakkab aina väiksemat osa mängima, väga hea ei ole. Tekib küsimus, miks seda tehakse," rääkis ta ning näeks Kalevit pigem põhitegevusele keskendumas kui muude projektidega tegelemas.
Kuna ettevõte avaldas oma esimese kvartali tulemused üsna viimasel minutil, siis ei õnnestunud Äripäeval ei Oliver Kruuda ega kellegi teise käest kommentaari saada. Kalevis oli tööpäev selleks ajaks juba lõppenud.