Maadevahetus läheb augustis taas käima

Hiljemalt järgmisel nädalal esitatakse need eelnõud valitsusse arutamiseks.

Kui eelnõud vastu võetakse, käivitub maadevahetuse kord igal pool üle Eesti, sealhulgas ka Tallinnas, teatas keskkonnaministeerium.

Määruste järgi saab alates 1. aprillist ostetud looduskaitsealuseid maid vahetada riigiga vaid siis, kui maa on saadud pärimise teel, abikaasalt, vanematelt või vanavanematelt.

Need maad, mis on ostetud enne seda, tuleb riigil aga muude maade vastu vahetada ja selliste vahetuste korda määrused pisut täpsustavad.

Vahetusmenetlusi, mis on algatatud enne 1. aprilli, on pooleli 470 kinnisasja suhtes. Tallinnas ootavad vahetamist kümnetele ärimeestele kuuluvad 47 hektarit looduskaitsemaid Pirital, Nõmmel ja mujal.

Näiteks ehitusfirma Merko tütar OÜ Woody on juba Tallinnas saanud vahetada 30 hektarit looduskaitsemaid, muu hulgas Kristiine linnaossa, kuhu on kerkinud hulga korruselamuid. Lisaks ootab Woody, et vahetada Tallinnas Pirita jõeorus 6 hektarit looduskaitsemaid millegi muu vastu.

Merko Ehituse juhatuse liige Tõnu Korts teatas, et nende käsutuses ei ole kahjuks täiendavat infot maadevahetuse edasise kulgemise kohta ja nad jätkavad tavapärast majandustegevust.

ASil Oma Ehitaja on looduskaitsepiiranguga maid vahetada 3,6 hektarit Pirital Kalmuse teel. Firma nõukogu liige Tiit Kuuli ütles eile, et ta ei spekuleeri, kas nad tahavad seda kindlasti just Tallinnas asuva maa vastu vahetada - selleks on liiga vähe infot määruste kohta. Samuti ei osanud ta öelda, kas nad oleksid nõus rahaga, kui riik seda maa vastu pakuks.

"Kokkuvõttes on enamik ärisid raha teenimiseks. Väga totter oleks öelda, et me kindlalt raha ei taha," lisas ta.

Määrustes täpsustatakse kriteeriume, mille alusel valitakse riigile kuuluvate kinnistute hulgast välja vahetatav kinnisasi. Eelnõu kohaselt pakutakse vahetusmaa sama või piirneva kohaliku omavalitsuse territooriumilt võimalikult võrdväärsete maade hulgast. Juhul, kui samas piirkonnas võrdväärsed maad puuduvad, võib pakkuda vahetusmaa ka teises võrdväärse turusituatsiooniga piirkonnas, kusjuures jälgitakse sarnaseid kõlvikuid ja kasvavat metsa.

Riiki esindab vahetusmenetluse lõpuleviimisel maa-amet, sest see haldab riigi reservmaid. Mõnel juhul võib selleks olla ka Riigimetsa Majandamise Keskus. Menetluse kiirendamise huvides on vahetusmenetluse esmaste toimingute tegija nüüd kohalik keskkonnateenistus.

Vahetatavad maad peavad olema võimalikult võrdväärsed. Määruse eelnõu kohaselt ei või vahetusmaa pindala ühiku väärtus erineda vahetatava maa väärtusest üle kolme korra.