Rootslaste põnevusfilm jäi ootustele alla

Afääri mõte on Thomaselt hunnik raha saada. Mainitud "Tulemüüriga" tekib vahe sisse selles osas, et Mikkelseni roll ei ole kurikaeltest erinevalt paipoiss, vaid sama nõgine kui osapooled paja ja katla konfliktis.

Et kogu senine edukas elu ning tulevik veega alla lastud ei saaks, tuleb natuke nutti kasutada ning ka politsei eest põgeneda.

Ehkki filmil on üks lihtne liin - endine äripartner tasub filmi peategelasele kätte selle eest, et ta ettevõttest välja puksiti -, olulisi kõrvalepõikeid või keerulisi-kavalaid keerdkäike ette ei näe, igavust see 100 minutit ei tähenda. Asjasse segatakse nii politsei kui mehe perekond.

Natuke kaklusi, halva tegelase tapmine ja lahendus paistab olevat kui vanasõnas - lõpp hea, kõik hea.

Siiski, ehkki pealkiri on positiivne, lõpplahendus sama ei tähenda ning tumedad toonid jäävad meeleolu mõjutama ka lõputiitrite saabudes. Seda üllatusena.

Ootused filmile olid tegelikult kõrgemad, sest sünopsis lubas lisaks Põhjamaade tõusvale filmikunstile kainelt kaalutlevat peategelast, kel riskid igal juhul maandatud - vahet pole, kas tegemist koduse lauamängu või miljonitesse ulatuva rahapaigutusega.

Peategelast kehastanud, viimases Bondi-filmis pahapoissi mänginud Mads Mikkelsen sobis sellesse rolli nii oleku kui ka välimuse poolest. Vaatajale ei avanenud aga see kainus ja otsekohesus, sest avakaadritest peale läks madinaks ning taustaks aega eriti ei jäänudki. Hiljem end jamast välja keerutades tundus Thomasel miski plaan küll olevat, kuid suurema osa ajast kompas ta siiski pimeduses. Nagu enamus sellisesse olukorda ootamatult sattudes teeks.