- OMX Baltic0,1%318,22
- OMX Riga−1,3%952,55
- OMX Tallinn0,00%2 206,22
- OMX Vilnius0,17%1 500,55
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 1000,4%10 701,61
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,86
- OMX Baltic0,1%318,22
- OMX Riga−1,3%952,55
- OMX Tallinn0,00%2 206,22
- OMX Vilnius0,17%1 500,55
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 1000,4%10 701,61
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,86
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viru Keemia Grupp tahab prügist tsementi teha
Energeetikaettevõte Viru Keemia Grupp tahab
prügi kullaks muuta ja panna oma tootmise jäägid tsemendi kujul miljoneid
teenima. Kui plaan teostub, oleks tegemist Eesti suuruselt teise
tööstusinvesteeringuga.
Möödunud kolmapäeval käis VKG juhtkond tutvumas Saksamaal Dotternhausenis asuva ainulaadse tsemenditehasega, mis Eesti kõrval toodab Euroopas ainsana põlevkivist tsementi. Oma käed loodab VKG tsemendiseks saada 2011. aastaks, mil 2,5miljardiline Eesti kapitalil põhinev tehas peaks hakkama esimesi tsemendikotte välja andma.
Tootmiseks on vaja väljast osta vaid lubjakivi"Viga on see, et meil seda tehast ei ole," ütles Viru Keemia Grupi arendusdirektor Jaanus Purga, kelle sõnul on neil tootmiseks ideaalsed tingimused. "Erinevad toorained ja kütuse, mis tsemenditehasesse lähevad, annab VKG suures osas ise ja ainus, mida meil on vaja väljast sisse osta, on puhas lubjakivi," sõnas Purga uhkusega, kuna tema väitel naudivad väga vähesed tsemenditehased sellist mugavust.
Euroopa Liidu poolt agaralt kärbitud CO2 kvootide saamist tootmise tarbeks Purga ei pelga. "Eestis on reservkvooti uutele tulijatele miljon tonni aastas. Meil on vaja 700 000 tonni aastas ja ei ole mingit põhjendust, miks me seda saama ei peaks," vastas Purga kahtlustele kvoodinappuse kohta.
Ettevõtmisele on rohelise tule andnud ka omanikud, kelle hinnangul on see kõikidest variantidest kõige parem. "Kui infrastruktuur on olemas ja ka põhilised toorained, mis praegu seistes võib-olla reostavad keskkonda, siis nende ärakasutamine oleks keskkonna seisukohalt täiesti vastuvõetav lahendus," ütles VKG üks omanik Ants Laos. Tema sõnul teeniks tehas eduka käivitamise puhul sadu miljoneid kroone, kuid pika perioodi vältel.
"Kuigi käibed on selles äris suured, pole tegu mingi imeprojektiga, sest ka investeeringud on suured ja alles 7-10 aastaga peaks ettevõtmine ennast ära tasuma," lisas Laos.
Lõviosa toodangust läheks ekspordiksUmbes 80 protsenti planeeritud toodangust läheks ekspordiks Põhjamaadesse, Venemaale, Lätti ja Poola. Kuigi VKG plaanide hulka ei kuulu Kunda Nordic Tsemendi leiva näppamine, vaid üksnes turu kasvu arvel umbes 15protsendilise osa haaramine, ei plaani Kunda Nordic Tsement seda võitluseta anda.
Kunda tsemenditehas lisakvootidesse ei usu
"Eesti tsemenditurg on natuke alla 700 000 tonni aastas. Meie praegune tootmisvõimus on 1,3 miljonit tonni. Eesti turg saab veel väga palju kasvada, enne kui ta läheb üle meie võimsuse," rääkis praegu sajaprotsendiliselt Eesti turgu katva Kunda Nordic Tsement ASi tegevjuht Eino Aura, kes suhtus skeptiliselt VKG optimismi endale vajalikke kvoote saada. "Praegu jagub meilegi kvooti ainult 2/3 tootmisvõimsusest. Ülejäänud kolmandik pole kvootides sees. Mina ei tea, kuidas nendele seda jätkub," rääkis Aura.
Tehase ehituse õnnestumisel oleks tegu ühe suurema investeeringuga, mis põhineb Eesti oma kapitalil. Planeeritava tehase võimsus oleks ligikaudu miljon tonni aastas ja selle käigus kasutatakse ära 400 000 tonni poolkoksi.
Hetkel kuum
Kvoote reservis poleKeskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna spetsialistide sõnul ei saa kvootide riiklikust reservist rääkida.
Kuna jaotuskava pole veel ametlikult kinnitatud, siis ei ole ametlikult olemas ka kasvuhoonegaaside heitkoguste riigireservi. See, kas VKG saab planeeritava tsemenditehase tarbeks kvoote, selgub alles siis, kui riigireserv on ametlikult olemas.
KommentaaridMeie tootmisest tuleb hästi palju jäätmeid, mida saaks korduvkasutada ja selles plaanis on nende kava igati tänuväärne ja teretulnud. Kõige parem lahendus oleks neil optimeerida oma tootmist ning jagada määratud kvoote grupi sees, sest uute tulijate reservi taotlejaid võib olla teisigi ja vaevalt et riik selle tervenisti ühele ettevõttele ära annaks.
Valdur Lahtvee, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni juht, keskkonnaekspert
Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektorOn küsitav, kas praegu üldse on piisavalt objektiivseid tingimusi ehituse jaoks. Järgmine aasta võib seoses CO2 kvootide olukorraga juba Kunda tsemenditehaselgi olla raskem ning ma ei näe, kust siis järsku VKG-le tekib Eesti mastaabis selline suur kogus kvooti.
See on väga tore, kui ehitusmaterjale hakatakse tootma, kuid tahaks kuulda rohkem konkreetseid plaane. See pole konkreetne sõnum, et lihtsalt tahetakse tsementi toota - meil kõigil on omad tahtmised. Praegu oleks isegi see miljonitonnine reservvaru võimalik hoobilt ära jagada ilma igasuguste uute tulijateta.
Number * 700 000 tonni on Eesti ligikaudne tsemendivajadus ühe aasta jooksul.
* 1 mln tonni tsementi suudaks toota VKG uus tsemenditehas.* 2,5 mld krooni läheks maksma kaasaegne poolkoksil põhinev tsemenditehas.* 700 000 tuhande tonni süsinikdioksiidi kvoote aastas vajaks planeeritav tsemenditehas, et alustada tööd.* 80% tehase toodangust läheks ekspordiks.* 7 aastat on minimaalne aeg, millega tehtud investeering tagasi teenitakse.
Seotud lood
Hetkel kuum
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
Tagasi Äripäeva esilehele