Skandaalne Vene menubänd Tallinnas

Leningrad teeb muusikat, mille ebatsensuursed tekstid ei kannata tõlkimist, bändiliikmete lavakäitumine on taotluslikult väljakutsuv ning ühiskondlikud normid näivad neile mitte midagi lugevat. Ometi (või osalt just seepärast) on Leningrad saanud nii Venemaal kui ka väljaspool ülipopulaarseks. Selle bändi sõnum mõjub ausana. Ausus aga tekitab poolehoidu.

Ühiskonna- ning enesekriitilised tekstid viib tasakaalu muusika, mille kvaliteedile ei saa midagi ette heita ka vilunud kõrvaga muusikakriitik. Ansambli kuusteist liiget mängivad naturaalpillidel, mille hulgas on esindatud korralik valik puhkpille, kitarrid-trummid ning ksülofon.

Leningrad sai alguse jaanuaris 1997. Aastate jooksul on bänd andnud lugematul hulgal kontserte suurematel ning väiksematel lavadel maailma eri paigus ning salvestanud oma muusikat mitmele helikandjale.

Ideid jätkub tegijatel endiselt. Ka praegu on ansamblil käsil uue plaadi materjali salvestamistöö.

Eestis on legendaarne Vene ansambel esimest korda. Nende kaks tundi kestvas esinemisprogrammis kõlab läbilõige bändi tuntumatest paladest, sekka mängitakse ka mõni lugu ansambli veel ilmumata albumilt. Sõu kannab pealkirja "Ilma tsensuurita". Eesti venekeelse elanikkonna jaoks, kes on harjunud muusikat kuulama emakeeles, ei vaja Leningrad ilmselt tutvustamist. Kes on Eesti Draamateatris juhtunud vaatama lavastust "Julia", mäletab

Leningradi laule aga teatritüki muusikalisest kujundusest.

Laval mõjub Leningrad tõeliselt värvikana. Ainuüksi ansambli hing, Sergei Šnurov, kelle vokaal on oluline osa kollektiivi tervikust, on omaette vaatamisväärsus. Nautimist väärib ka ülejäänud muusikute lavaline vabadus ning tööjaotus. Kuna kohal on kuusteist inimest, jätkub, mida vaadata.

Kontserdi korraldajate kinnitusel on suurem osa Club von Überblingenisse saabuvast publikust venekeelne. Naabrite hingeelu paremaks mõistmiseks ning ehk ka uue isikliku lemmiku leidmiseks on kontsert suurepärane valik aga ka eestlasest kuulaja jaoks.

Kuna pilet maksab ligi tuhat krooni, on kohal eelkõige korraliku sissetulekuga soliidne publik, kes võib endale sellist luksust lubada.