Islandil käärib kibestumine ja viha

Sirje Rank 24. november 2008, 00:00

Laupäeval nõudsid tuhanded islandlased Reykjaviki tänavail taas peaministri Geir Haarde ja keskpanga juhi David Oddssoni tagasiastumist.

"Neil ei ole enam meie usaldust," ütles agentuurile Reuters Islandi laulja Hordur Torfason, kes on meeleavalduste üks peakorraldajaid. Proteste tahetakse jätkata, kuni valitsus tagasi astub.

Rahvas on vihane, et võimukandjad ei suutnud ette näha ega ära hoida krahhi, mis on maailma ühe jõukama riigi saatnud kerjakotiga Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ukse taha. Kolmandik elanikkonnast riskib ilma jääda kodudest ja pensionisäästudest, kuna käputäie ärimeeste odavale laenurahale ja suurele võimendusele ehitatud ärimudel viis kogu riigi pankroti äärele.

"Minu jaoks on probleemiks altvedamine ja alandus, mille väike grupp inimesi on kogu riigile kaela tõmmanud," ütles kohalik kunstnik Dagmar Agnarsdottir. "Valus on teadmine, et oleme nende ahnuse ja vastutustundetuse pärast kogu maailmas naerualused," jätkas ta.

Eriti ärritab inimesi, et keegi ei taha vastutust võtta.

Kuni pidu kestis, oli kõik ilus. Islandi noored ärimehed olid uljad uue aja viikingid, kes vallutasid Euroopat, ahmides firmasid kokku nagu mängurid žetoone. Nüüd redutavad mehed pigem välismaal, kust annavad samuti turmtuld valitsuse pihta.

Suurbritannias mitmeid kaupluskette kokku ostnud Jon Asgeir Johannesson, kes oli suurosanik esimesena raskustesse sattunud Glitniri pangas, nimetab panga riigistamist suurimaks pangarööviks Islandi ajaloos. Riigi rikkaim mees Thor Bjorgolfsson süüdistas hiljuti väljaandele IceNews antud intervjuus samuti valitsust ja keskpanka, kelle valedest otsustest - eelkõige Glitniri panga riigistamisest - vallandus sündmuste ahel, mis kogu Islandi finantssüsteemi kollapsini viis.

Ka võimukandjad ei võta süüd. Keskpanga juht David Oddsson süüdistab arenenud riikide keskpanku, mis ei tulnud appi, kui Island neilt suvel valuutareservide täiendamiseks abi palus. Süüdi on Briti peaminister Gordon Brown, kes rakendas Islandi suhtes terrorismivastast seadust ja külmutas oma hoiustajate kaitseks Islandi pankade varad. Londoni survel -kuni hoiuste küsimuse lahenemiseni - viibis ka IMFi abilaen. Süüdi on Rootsi valitsus, mis "ei armasta Islandit nagu teised naabrid", kuna nõudis enne abi andmist konkreetset plaani majanduse jaluleaitamiseks jne.

Läinud nädalal sündis lõpuks kokkulepe, millega Island saab IMFilt ja Euroopa riikidelt üle 10 miljardi dollari finantssüsteemi stabiliseerimiseks. IMFi osa selles on 2,1 miljardit dollarit.

Esmane ülesanne on saada uuesti vabalt kauplema Islandi kroon, mis on kaotanud 70 protsenti väärtusest. Krooni kaitseks on Islandi keskpank tõstnud laenuintressid juba 18 protsendile ning ilmselt tõstab veelgi.

IMF tahaks krooni vabalt ujuma saada 160-200 krooni tasemel eurost. Danske Banki vanemökonomist Lars Christensen peab realistlikumaks 250 krooni eurost.

Krooni stabiliseerimine on eriti oluline väliskaubanduse taastumiseks ning sel põhjusel, et paljud islandlased on võtnud valuutalaene, mis on lisaks indekseeritud inflatsiooniga.

IMFi laen toob leevendust, kuid ei päästa Islandit rängast majanduskriisist. IMFi prognoosi järgi kahaneb SKP tuleval aastal 10 protsenti. Karta on inflatsiooni kiirenemist 20 protsendile ning tööpuuduse tõusu 10 protsendile. Seda riigis, kus tavaliselt tööpuudus ei ületa 1 protsenti.

Nii sünge väljavaate juures pole imestada, et kolmandik islandlastest on küsitluste järgi valmis riigist lahkuma.

"Tulevikus oleme nagu Kuuba, sõidame ringi 30 aastat vanade Range Roveritega," visandas üks pankur ajalehes Financial Times Islandile terendavat tulevikku.

Majanduskriisis on järsult tõusnud toetus Islandi liitumisele Euroopa Liiduga - seda tahaks 70 protsenti saareriigi elanikkonnast. Valitsus on alustanud ettevalmistusi ning taotluse võib Island esitada juba tuleval aastal. Kõige varem oleks liitumine võimalik aastal 2011.

Läbikukkunud plaanide järel saada moodsaks finantskeskuseks vaatab Island nüüd taas traditsioonilisemate majandusharude poole.

Näiteks turism - majanduskriis pole Islandilt võtnud kaunist loodust ning paljud välismaalased kiirustavad praegu ära kasutama krooni kollapsist tekkinud taskukohast hinnataset. Eriti on Islandil sel sügisel kasvanud Briti ja USA turistide arv. Neljatärnihotellis sai läinud nädalal öö veeta 70 dollariga.

Tavaturismi kõrval reklaamivad oma teenuseid Islandi silma- ja hambaarstid ning ilukirurgid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:50
    Otsi:

    Ava täpsem otsing