SMSMoney: me ei ole ahned liigkasuvõtjad

Tema sõnul on mitmetel äriasutustel kasumimarginaalid palju suuremad kui SMS-laenu andjatel, aga sellest ei räägi keegi. SMSMoney omanik leiab, et võib-olla üritab riik neist lihtsalt lahti saada. "Praegu on valimiste-eelne aeg ja tegemist on populistliku seadusega, millega püütakse hääli," peab Kostin teiseks sama oluliseks põhjuseks, miks just praegu seadusmuudatus tehti.

"Plaanid on meil olemas - hakkame laenama teistele turgudele," vastas omanik küsimusele, kas plaanite Eestis äri ära lõpetada.

Kas peate õigeks, et riik reguleerib SMS-laenude ja muude tagatiseta tarbimislaenude krediidi kulukust ja intressi? "Olen seadusemuudatusega tutvunud, see on põhiseadusega vastuolus," ütles Kostin.

Webistre Solutions OÜ, mille projekt kiirlaen.info pakub kiirlaenuteenuste võrdlust ühtsetel alustel, üks omanikke Tõnis Hinnosaar ütles, et pakkumiste hinnad kõiguvad suures vahemikus. "Kiirlaen.info andmetel jäävad aastased esmalaenajate krediidi kulukuse määrad sõltuvalt summast ja perioodist vahemikku 67,1% ja 886,6%, kusjuures kiirlaenuturu keskmine krediidikulukuse määr esmalaenaja jaoks on 287,6%," rääkis Hinnosaar.

"Intresside piiramine seadustes kutsub ennetavalt korrale neid laenuandjaid, kelle eesmärgiks on ju maksimaalselt teenida laenusõltlaste pealt, kellele pangad keelduvad laene andmast," ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees ja seaduseelnõu algataja Ken-Marti Vaher.