Seeder allkirjastas Padari asemel miljarditelaenu

Euroopa Investeerimispanga asepresident Eva Srejberi sõnul on pangal hea meel pakkuda Eestile kui osanikriigile majanduse langusfaasi võimaluste ära kasutamiseks soodsalt lisaraha. „EIB laenu abiga mitte ainult ei suurene Eesti konkurentsivõime, vaid paraneb ka välistoetuste efektiivne kasutamine kogu riigis. Läbi kaasfinantseerimise toetamise on meil võimalik jõuda oluliselt rohkemate ja väiksemate projektideni, millel muidu ligipääs EIB rahadele puuduks,” ütles Srejber.Rahandusministrit asendava põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi sõnul pakub laen laiemaid võimalusi eurotoetuste suunamiseks majanduse elavdamisse. „Praeguses majandusolukorras on eriti oluline kasutada maksimaalselt Euroopa Liidu raha. Riik peab tegema investeeringuid ka kriisiajal ning suurprojektide elluviimine loob sadu töökohti,” sõnas Seeder.„Eesti riigi finantsseis on maailma finantsturgude silmis hea – vähestel riikidel on majandustõusu ajal kogutud reservid, mis suurendavad riigi usaldusväärsust ja võimalusi rahavoogude planeerimisel,” lisas Seeder. Eestil on Euroopa Liidu riikidest madalaim valitsussektori võlg, mis ulatus 2008. aastal vaid 3,4 protsendini SKPst. Valitsuse volituste kohaselt võib Eesti 2009. aastal võtta laenu kokku kuni 6,5 miljardi krooni ulatuses. Kui riik laenaks sel aastal kogu planeeritud summa, ulatuks Eesti valitsussektori võlakoormus 9,2 protsendini SKPst. Aprilli lõpu seisuga on Eesti eelarvelaenude jääk 330 miljonit krooni, viimati laenas riik 2002. aastal.