Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lääne turist käib külas harvem
Eelmine aasta ei olnud Eesti välisturismile edukas: langes turistide arv, veel enam nende veedetud ööd majutusettevõtetes ja tulu välisturistidelt.
Kuigi meie langus võrreldes Põhja- ja Ida-Euroopaga oli väiksem, joonistus välja trend: meie sihtturgude osakaal on viie aasta taguse ajaga muutunud. Neli viiest toonasest suuremast turust - Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia - on kahanenud ööbimiste arvult alla 2004. aasta taset ning kui Vene-Läti-Leedu turistide arv ja siseturism poleks vahepeal tugevalt kasvanud, oleks meie seis praegu hoopis kurvem.
Küsimus, mille iga turismisektoris tegutseja endale esitab, on küllap, kas see trend jääb püsima? Kas Lääne huvi on pöördumatult vähenemas ja peaksime hoopis paremini ära kasutama Venemaa potentsiaali?
Muidugi on selge, et kui miski kiiresti kasvab, siis kasvupotentsiaal ammendub. Hüppeline kasv 2004-2006 toimuski, taustaks kaks põhimõttelist muudatust, mis üksteise mõju tugevdasid: turistid tulid avastama Eestit kui värsket ELi liiget, sellega kaasnesid majandusbuum ja odavlennud, mis tegi huvi rahuldamise hõlpsaks ja kergekäelisekski. Tallinna kohvikutesse ilmusid sildid We don't host stag parties here.
Mõlemad suured ja sektorivälised tegurid on tänaseks mõju kaotanud. Eesti liitumine euroalaga on kindlasti positiivne, kas see aga ka turismis tunda annab, pole kindel.
Millised hoovad on meie käes? Tarbijate teadlikkust ja soovi tulla Eestisse püüab EASi turismiarenduskeskus tänavu tõsta kevadkampaaniaga Soomes ja Itaalias, suvekampaaniaga Rootsis, Lätis, Leedus ja Saksamaal, talvekampaaniaga Venemaal, Suurbritannias ja Norras. Lisaks osaleme üheksal suurel turismimessil. Täiendame riigi turismiinfoväravat
visitestonia.com, sh Eesti-uudistega. Jätkuvad tootetutvustusreisid (tänavu 17) reisikorraldajatele, lisaks Eesti päevad Helsingis, mardilaat, ühistegevused välisturgudel, kus tutvustame kultuuripealinna 2011 jne. Olulised on ka nõudluse ja maine analüüs.
Tootearendus, uuringud, kampaaniad, koolitused on järjepidev töö, mida tahame koos sektoriga teha ja mis ei anna ehk kohe silmaga nähtavat tulemust, kuid loodetavasti seda püsivamat. Olen veendunud, et nii leiab tee Eestisse ka vahepeal haruldaseks muutunud Lääne-Euroopa turist.