2011. aasta eelarve läheb esimesele lugemisele 20. oktoobril

Eelarve konsolideerimata tulude maht on 89,4 miljardit krooni ja kulude maht 94,2 miljardit. Rahandusministeeriumi kinnitusel on valitsussektori tekkepõhine eelarvepuudujääk 1,6% SKPst, mis on riigi eelarvestrateegiaga aastaiks 2011–14 seatud eesmärgist 0,4 protsendipunkti võrra parem tulemus.

Rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on Eesti valitsussektori eelarve defitsiit 1,6% SKPst Euroopa Liidu parimate hulka kuuluv tulemus. "On üldteada tõsiasi, et riigid, kes kriisi ajal oma eelarve korras hoidsid, on kriisist väljumisel eelisseisus. Põhjus on lihtne – alalhoidliku eelarvepoliitikaga riikidel ei ole hiiglaslikku võlakoormat, mille tagasimaksed neelavad olulise osa eelarve mahust ning maksumaksjatelt kogutud raha saab kasutada ühiskonna arenguks," ütles ta.

Rõivas rõhutas, et järgmiseks aastal investeeringuteks kavandatud 16 miljardit krooni on kõigi aegade suurim investeeringute hulk, mis Eestis tehtud. "Ainuüksi omavalitsuste piirkondlikud investeeringud ületavad mitmekordselt kriisi haripunktis vähendatud tulumaksu laekumise summasid. Samuti läheb suur osa investeeringutest avalike hoonete kordategemisse ja energiasäästu suurendamisse, mis parandab elukeskkonda ning vähendab märgatavalt riigi tulevasi kulutusi," põhjendas ta.

Järgmise aasta riigieelarves on suurim kulude maht sotsiaalministeeriumil – 41,6 miljardit krooni, mis teeb 44,1% kogu eelarve mahust. Põhiosa moodustavad sotsiaalmaksu laekumisega seotud kulud ehk pensionid summas 19,8 miljardit ja haigekassa 11,13 miljardit. Mahult järgnevad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 8,5 miljardi krooniga ning haridus- ja teadusministeerium 7,57 miljardiga.

Eelarvet tutvustasid riigikogu rahanduskomisjonile täna rahandusminister Jürgen Ligi ja rahandusministeeriumi riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakonna juhataja Kadri Maasik.