Lärmakaid seadmeid saab vaigistada

Müratõrje ja akustika vallas tegutseva Akukon Oy Eesti filiaali juhataja Marko Ründva sõnul pöörduvad nende poole reeglina ehitajad või kinnisvara omanikud/haldajad. "Peamiselt tuleb tegeleda büroohoonetes erinevatest tehnosüsteemidest põhjustatud müraprobleemidega. Eraldi teemaks on esimese ja viimase korruse elanikud, keda häirib siis kas keldris asuv küttesõlm (müraallikaks pumbad) või katusealusesse paigaldatud ventilatsiooniagregaadid/ventilaatorid," rääkis Ründva.

Katusealused müraallikad on reeglina uute, sundventilatsiooni süsteemiga korterelamute probleem. Tüüpilised vead on, et pole paigaldatud ventilatsioonikanalitele mürasummuteid või ei ole seadme vibroisolatsioon piisav ja müra kandub mööda konstruktsioone edasi, märkis Ründva. "Kui müraallikas täpselt välja selgitatakse, saab teha vastavad parandustööd. Keeruline on teha ehitustöid valmis ehituskonstruktsioonide sees, kuid keldris, pööningul või katusel on tööde tegemine suuremal osal juhtudest võimalik," lisas ta.

Ekspertiisibüroo OÜ juhatuse esimehe Teet Sepaste sõnul tuleb massiliselt pöördumisi, kus ventilatsiooniseadmed on paigaldatud katusealustesse ja müra häirib elanikke. "Müra on nagu valu - mõned taluvad paremini, mõned mitte. Ja ikka on neid, kelle jaoks ka normidekohane müra on talumatu," märkis Sepaste.

Ta rääkis, et müra on üks keskkonnategur, mida paraku ei osata projekteerida. "Tehnosüsteemidega annab alati midagi ette võtta, et mürataset vähendada, aga kõige hullem on see, kui ehitatakse valesti, näiteks ei arvestata tänavamüraga," märkis ta.

Probleemid müraga tekivad enamasti sõlmedes või ümberehituse käigus, kuna vanas hoones on raske kehtivaid nõudeid täita. Sepaste on ka ise korteriühistuga kohut käinud. "Majas vahetati ära küttemagistraal, keevitati uued torud, ent jäeti vanad püstikud. Üks püstik sattus pingesse ja pumba müra kandus selle kaudu edasi. Sinna lõdviku vahelepanemisest piisas, ent ühistu leidis, et see on alusetu nõudmine," meenutas ta.

Terviseameti peaspetsialist Margus Mihkelsoo kinnitas, et peamiseks müraprobleemiks, millega ametisse pöördutakse, on ventilatsioonisüsteemid ja erinevad kütteseadmed.

"Terviseameti võib kutsuda mürataset mõõtma, kuid seda liiki müra korral me ettekirjutust teha ei saa. Müra probleemiga tegeleb ja küsimusi lahendab maja- või korteriühistu. Korteriomandiseadus ega korteriühistuseadus ei sätesta järelevalveõigusi tervisekaitseinspektsioonile ja seetõttu ei saa me järelevalvemenetluse kaudu sekkuda tekkinud olukorda," selgitas Mihkelsoo.

Hedman Partners Advokaadibüroo advokaat Liisa Linna märkis, et kui müra tuleneb hoonesse paigaldatud seadmetest ja ehitusgarantii on kehtiv, vastutab selle eest kas ehitaja või seadme tootja.

"Hoonete sees on mürale teised nõuded kui väliskeskkonnas. Kõigepealt on vaja selgitada, kas probleem tuleneb sellest, et müraallikast (nt ventilatsiooni- või kliimaseadmed) lähtuv helitase ei vasta sellele seadmele kehtestatud normidele või kandub mootori müra ehitisesiseselt edasi liiga hästi, kuna ehitis ise ei vasta heliisolatsiooni nõuetele," rääkis Linna.

Juhul, kui müraprobleem ehitises on põhjustatud sellest, et ehitise konstruktsiooni heliisolatsiooni parameetreid ei vasta standardile, tuleb abi otsida eelkõige ehitajalt. "Kui ehitise garantii enam ei kehti ning aegunud on ka varjatud puuduste (kui seda varjatud puuduseks nimetada saabki) esitamise tähtajad ehitaja või müüja suhtes, tuleb omanikul või korteriühistul heliisolatsiooni parandamiseks vastavate investeeringute peale mõtlema hakata," sõnas Linna.

Erinev on aga tema sõnul olukord siis, kui ehitise endaga on kõik korras, aga probleem tuleneb normidele mittevastavast ventilatsiooniseadmest. "Ehitusettevõtja paigaldatud toote puhul on hoone omanikel/elanikel õigus ehitusgarantii perioodil nõuda seadme asendamist normidele vastava seadmega," kinnitas Linna.

Ehitustöö tellijal ehk ehitise omanikul on ehitusseadusest tulenevalt kohustus panna ehitamise alustamisel ehitusplatsile nähtavale informatsioonitahvel. Kuigi informatsioonitahvlile ei kirjutata, millised ja kui mürarikkad ehitustööd hakkavad objektil toimuma, annab see ümbruskaudsetele elanikele teada vähemalt sellest, kaua planeeritakse ehitustegevust läbi viia. Ehitajal on aga alati kohustus vältida kahjulikke mõjusid nii naaberehitistele, ümbrusele kui ka teistele isikutele. Ehitaja, kes planeerib erakorraliselt valju protseduuri (nt vaiade maasse rammimist), peab lähtuvalt heast ehitustavast siiski ümbruskaudseid majaomanikke/elanikke sellest teavitama.

Autor: Tea Taruste