Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikassas 1,4 mld auk

    Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul kaheksa kuuga ligi 1,4 miljardit krooni, mis on 0,64 protsenti selle aasta prognoositavast SKP-st.

    Septembris oli kogu valitsussektor kolmandat kuud järjest ülejäägis, ulatudes 717,6 miljoni kroonini ehk 0,33 protsendini SKP-st. Esimese kaheksa kuu defitsiit on oodatust väiksem, mida on mõjutanud saastekvoodi müük ning kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide ülejääk. Selle aasta kokkuvõttes prognoosime valitsussektori puudujäägiks jätkuvalt 1,3 protsenti SKP-st, kuid ülemäärase saastetasu kvoodi täiendav müük võib põhjustada defitsiidi alanemist.
    Rahandusministeeriumi andmetel laekus üheksa kuuga riigieelarvesse tulusid 63,8 miljardit krooni ehk 75,5 protsenti 2010. aastaks planeeritust.
    Kulusid tehti 62,8 miljardit krooni ehk 68,7 protsenti aastaks kavandatust. Eelkõige tänu edukale saastekvoodi müügile moodustab valitsussektori defitsiit kaheksa kuuga 0,64 protsenti SKP-st, aasta viimastel kuudel on oodata defitsiidi suurenemist kuni 1,3 protsendini SKP-st.
    Eelarve täitmine on üheksa kuu järel oodatud tasemel. Võrreldes eelmise aastaga on üheksa kuuga laekunud 4,8 protsenti rohkem tulusid ning tehtud 1,5 protsenti vähem kulusid. Jätkuvalt on vähenenud nii riigi tegevuskulud kui ka personalikulud, samas välisvahendite väljamakseid pole tehtud oodatud tempos.
    Tulusid laekus eelarvesse septembri lõpuks 63,8 miljardit krooni, millest 47,3 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 16,8 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 76,1 protsenti ning mittemaksulised tulud 73,8 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on üheksa kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 19,9 miljardit ning käibemaksu 14,6 miljardit krooni.
    Septembris laekus riigieelarvesse 7,6 miljardit krooni ehk üheksa protsenti aastasest mahust. Maksutulusid laekus 5,4 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 2,2 miljardit krooni. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude septembrikuu laekumine oli ootuspärane.
    Riigieelarve kulusid tehti üheksa kuuga kokku 62,8 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti üheksa kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 27,8 miljardit krooni. Septembris tehti väljamakseid 6,9 miljardi krooni ulatuses, mis on 7,6 protsenti aastaks planeeritust.
    Investeeringuteks suunati riigi kuludest üheksa kuuga 6 miljardit krooni, mis on 74,2 protsenti aastaks kavandatud vahenditest. Sellest maksti septembris välja üks miljard krooni. Selle aasta esimese üheksa kuu investeeringute väljamaksed olid umbes 15 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.
    Riigi tegevuskuludeks kasutati üheksa kuuga 11 miljardit krooni ehk 71,4 protsenti aastaks planeeritust. Septembris kasutati sellest 1,1 miljardit krooni ehk 7,4 protsenti aastasest mahust. Üheksa kuu tegevuskulud on kahanenud ligi 450 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti septembri lõpuks väljamakseid 6,4 miljardi krooni ulatuses, mis on 6,2 protsenti vähem kui eelneval aastal samal ajal ning 11,7 protsenti vähem kui 2008. aastal. Majandamiskuludeks tehti septembri lõpuks väljamakseid 4,6 miljardi krooni ulatuses.
    Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 47,7 protsenti aastaks planeeritust ehk 6,9 miljardit krooni, mis on ligi 537 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 4,6 miljardit krooni, mida on 752,7 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti struktuurivahendite kasutamises esimesel kohal, pole toetusi välja makstud prognoositud tempos. Aasta lõpuks on oodata välisvahendite väljamaksete mahuks ligi 11,5 miljardit krooni ehk 80 protsenti planeeritust. Mullu kasutati välisvahendeid 11 miljardi krooni ulatuses.
    Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 17,2 miljardit krooni. Üheksa kuuga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 1,63 miljardit krooni. Jättes arvestamata OÜ Eleringi ostu, kasvasid riigi likviidsed finantsvarad üheksa kuuga ligi ühe miljardi krooni võrra. Septembris suurenesid finantsvarad peamiselt likviidsusreservi suurenemise tõttu 848,4 miljoni krooni võrra.
     
     
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Müügikuu mai algas USA aktsiaturul langusega
Wall Streeti folklooris soovitatakse aktsiad mais maha müüa; soovitusele kohaselt liikusid USA aktsiaturud mai esimesel kauplemispäeval allapoole.
Wall Streeti folklooris soovitatakse aktsiad mais maha müüa; soovitusele kohaselt liikusid USA aktsiaturud mai esimesel kauplemispäeval allapoole.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Prantsuse ettevõte ostab Eesti küberfirma: ootame suurt rahvusvahelist kasvu
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.