Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikassas 1,4 mld auk

    Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul kaheksa kuuga ligi 1,4 miljardit krooni, mis on 0,64 protsenti selle aasta prognoositavast SKP-st.

    Septembris oli kogu valitsussektor kolmandat kuud järjest ülejäägis, ulatudes 717,6 miljoni kroonini ehk 0,33 protsendini SKP-st. Esimese kaheksa kuu defitsiit on oodatust väiksem, mida on mõjutanud saastekvoodi müük ning kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide ülejääk. Selle aasta kokkuvõttes prognoosime valitsussektori puudujäägiks jätkuvalt 1,3 protsenti SKP-st, kuid ülemäärase saastetasu kvoodi täiendav müük võib põhjustada defitsiidi alanemist.
    Rahandusministeeriumi andmetel laekus üheksa kuuga riigieelarvesse tulusid 63,8 miljardit krooni ehk 75,5 protsenti 2010. aastaks planeeritust.
    Kulusid tehti 62,8 miljardit krooni ehk 68,7 protsenti aastaks kavandatust. Eelkõige tänu edukale saastekvoodi müügile moodustab valitsussektori defitsiit kaheksa kuuga 0,64 protsenti SKP-st, aasta viimastel kuudel on oodata defitsiidi suurenemist kuni 1,3 protsendini SKP-st.
    Eelarve täitmine on üheksa kuu järel oodatud tasemel. Võrreldes eelmise aastaga on üheksa kuuga laekunud 4,8 protsenti rohkem tulusid ning tehtud 1,5 protsenti vähem kulusid. Jätkuvalt on vähenenud nii riigi tegevuskulud kui ka personalikulud, samas välisvahendite väljamakseid pole tehtud oodatud tempos.
    Tulusid laekus eelarvesse septembri lõpuks 63,8 miljardit krooni, millest 47,3 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 16,8 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 76,1 protsenti ning mittemaksulised tulud 73,8 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on üheksa kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 19,9 miljardit ning käibemaksu 14,6 miljardit krooni.
    Septembris laekus riigieelarvesse 7,6 miljardit krooni ehk üheksa protsenti aastasest mahust. Maksutulusid laekus 5,4 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 2,2 miljardit krooni. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude septembrikuu laekumine oli ootuspärane.
    Riigieelarve kulusid tehti üheksa kuuga kokku 62,8 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti üheksa kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 27,8 miljardit krooni. Septembris tehti väljamakseid 6,9 miljardi krooni ulatuses, mis on 7,6 protsenti aastaks planeeritust.
    Investeeringuteks suunati riigi kuludest üheksa kuuga 6 miljardit krooni, mis on 74,2 protsenti aastaks kavandatud vahenditest. Sellest maksti septembris välja üks miljard krooni. Selle aasta esimese üheksa kuu investeeringute väljamaksed olid umbes 15 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.
    Riigi tegevuskuludeks kasutati üheksa kuuga 11 miljardit krooni ehk 71,4 protsenti aastaks planeeritust. Septembris kasutati sellest 1,1 miljardit krooni ehk 7,4 protsenti aastasest mahust. Üheksa kuu tegevuskulud on kahanenud ligi 450 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti septembri lõpuks väljamakseid 6,4 miljardi krooni ulatuses, mis on 6,2 protsenti vähem kui eelneval aastal samal ajal ning 11,7 protsenti vähem kui 2008. aastal. Majandamiskuludeks tehti septembri lõpuks väljamakseid 4,6 miljardi krooni ulatuses.
    Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 47,7 protsenti aastaks planeeritust ehk 6,9 miljardit krooni, mis on ligi 537 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 4,6 miljardit krooni, mida on 752,7 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti struktuurivahendite kasutamises esimesel kohal, pole toetusi välja makstud prognoositud tempos. Aasta lõpuks on oodata välisvahendite väljamaksete mahuks ligi 11,5 miljardit krooni ehk 80 protsenti planeeritust. Mullu kasutati välisvahendeid 11 miljardi krooni ulatuses.
    Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 17,2 miljardit krooni. Üheksa kuuga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 1,63 miljardit krooni. Jättes arvestamata OÜ Eleringi ostu, kasvasid riigi likviidsed finantsvarad üheksa kuuga ligi ühe miljardi krooni võrra. Septembris suurenesid finantsvarad peamiselt likviidsusreservi suurenemise tõttu 848,4 miljoni krooni võrra.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.