Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikassas 1,4 mld auk

    Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul kaheksa kuuga ligi 1,4 miljardit krooni, mis on 0,64 protsenti selle aasta prognoositavast SKP-st.

    Septembris oli kogu valitsussektor kolmandat kuud järjest ülejäägis, ulatudes 717,6 miljoni kroonini ehk 0,33 protsendini SKP-st. Esimese kaheksa kuu defitsiit on oodatust väiksem, mida on mõjutanud saastekvoodi müük ning kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide ülejääk. Selle aasta kokkuvõttes prognoosime valitsussektori puudujäägiks jätkuvalt 1,3 protsenti SKP-st, kuid ülemäärase saastetasu kvoodi täiendav müük võib põhjustada defitsiidi alanemist.
    Rahandusministeeriumi andmetel laekus üheksa kuuga riigieelarvesse tulusid 63,8 miljardit krooni ehk 75,5 protsenti 2010. aastaks planeeritust.
    Kulusid tehti 62,8 miljardit krooni ehk 68,7 protsenti aastaks kavandatust. Eelkõige tänu edukale saastekvoodi müügile moodustab valitsussektori defitsiit kaheksa kuuga 0,64 protsenti SKP-st, aasta viimastel kuudel on oodata defitsiidi suurenemist kuni 1,3 protsendini SKP-st.
    Eelarve täitmine on üheksa kuu järel oodatud tasemel. Võrreldes eelmise aastaga on üheksa kuuga laekunud 4,8 protsenti rohkem tulusid ning tehtud 1,5 protsenti vähem kulusid. Jätkuvalt on vähenenud nii riigi tegevuskulud kui ka personalikulud, samas välisvahendite väljamakseid pole tehtud oodatud tempos.
    Tulusid laekus eelarvesse septembri lõpuks 63,8 miljardit krooni, millest 47,3 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 16,8 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 76,1 protsenti ning mittemaksulised tulud 73,8 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on üheksa kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 19,9 miljardit ning käibemaksu 14,6 miljardit krooni.
    Septembris laekus riigieelarvesse 7,6 miljardit krooni ehk üheksa protsenti aastasest mahust. Maksutulusid laekus 5,4 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 2,2 miljardit krooni. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude septembrikuu laekumine oli ootuspärane.
    Riigieelarve kulusid tehti üheksa kuuga kokku 62,8 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti üheksa kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 27,8 miljardit krooni. Septembris tehti väljamakseid 6,9 miljardi krooni ulatuses, mis on 7,6 protsenti aastaks planeeritust.
    Investeeringuteks suunati riigi kuludest üheksa kuuga 6 miljardit krooni, mis on 74,2 protsenti aastaks kavandatud vahenditest. Sellest maksti septembris välja üks miljard krooni. Selle aasta esimese üheksa kuu investeeringute väljamaksed olid umbes 15 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.
    Riigi tegevuskuludeks kasutati üheksa kuuga 11 miljardit krooni ehk 71,4 protsenti aastaks planeeritust. Septembris kasutati sellest 1,1 miljardit krooni ehk 7,4 protsenti aastasest mahust. Üheksa kuu tegevuskulud on kahanenud ligi 450 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti septembri lõpuks väljamakseid 6,4 miljardi krooni ulatuses, mis on 6,2 protsenti vähem kui eelneval aastal samal ajal ning 11,7 protsenti vähem kui 2008. aastal. Majandamiskuludeks tehti septembri lõpuks väljamakseid 4,6 miljardi krooni ulatuses.
    Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 47,7 protsenti aastaks planeeritust ehk 6,9 miljardit krooni, mis on ligi 537 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 4,6 miljardit krooni, mida on 752,7 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti struktuurivahendite kasutamises esimesel kohal, pole toetusi välja makstud prognoositud tempos. Aasta lõpuks on oodata välisvahendite väljamaksete mahuks ligi 11,5 miljardit krooni ehk 80 protsenti planeeritust. Mullu kasutati välisvahendeid 11 miljardi krooni ulatuses.
    Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 17,2 miljardit krooni. Üheksa kuuga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 1,63 miljardit krooni. Jättes arvestamata OÜ Eleringi ostu, kasvasid riigi likviidsed finantsvarad üheksa kuuga ligi ühe miljardi krooni võrra. Septembris suurenesid finantsvarad peamiselt likviidsusreservi suurenemise tõttu 848,4 miljoni krooni võrra.
     
     
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.