Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus eesmärk: tööjõumaksud

    Tänase Äripäeva kaanelugu kirjutab, et hea maksukeskkond on toonud Eesti registrisse nii mõnegi kiire käibe kasvuga ettevõtte, mille tegelik äri käib teistes riikides ja kokkupuude Eestiga puudub.
    "Eesti riigis on parim õiguskeskkond, väga head pangad ja odavad raamatupidamisteenused, samuti ei esine siin nii palju bürokraatiat kui näiteks Saksamaal või Leedus," põhjendas ettevõtte Eestis registreerimist ühe leedukate perefirma juht. "Kõige tähtsam on aga see, et puuduvad maksud kasumile."
    Äripäeva arvates on küll väga hea, et Eestis on maailma parim investeerimiskliima ja maksukeskkond, kuid nüüd peaks veel ajusid ragistama ja üritama välja mõelda, kuidas siia registreeruvailt ettevõtetelt rohkem tulu lõigata.
    Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütleb artiklis, et Eestile midagi kahjulikku sellises tegevuses ei ole ning, et kindlasti sünnib Eesti majandusele sellest mingit kasu: kas või riigilõivudest ja Eestis tarbitavatest teenustest, mis äriühingu raamatupidamise või asjaajamisega seotud.
    Kuid Äripäeva arvates on sellest veel vähe. Me peaksime nüüd needsamad mujal tegutsevad ettevõtted meelitama oma tooteid-teenuseid siin looma, või kas või oma raha siin kulutama. Selleks on vaja minna tööjõumaksude kallale. Sest on ju üldteada, et me pole tööjõumaksude poolest soodus riik. Ausalt öeldes oleme selle poolest Euroopas lausa keskmike seas. Eesti kõrgeid tööjõumakse, eelkõige sotsiaalmaksu, on soovitanud alandada nii eksperdid kui ka ettevõtjad. "Kipume ärplema, et meil on õudselt soodne maksustamise kliima, mis meelitab investoreid. Aga kui kaks graafikut kokku panna, tulumaks pluss sotsiaalmaks, siis saame kokku, et tööjõumaksud Eestis ja Soomes on täiesti võrdsed," nentis ettevõtja Endel Palla Äripäeva konverentsil Äriplaan 2011.
    Aga võtame uueks eesmärgiks alandada tööjõumaksukoormust. Võtame selle Targa Eesti ettepaneku kehtestada teatud palgast alates sotsiaalmaksule ülempiir ja teeme selle ära! Viime ellu! Nüüd ja kohe! Jah, esiti riigi maksutulud langevad, Targa Eesti arvestuste kohaselt ca 1,8 miljardi krooni võrra aastas. Kuid suurenevast ekspordist ja elavnevast majandusest lubab sama seltskond 4-5miljardilist maksutulude kasvu. Aastas. Kindlasti jagaks osa ettevõtjaist n-ö vabaneva palgafondi palgatõusuna töötajatele laiali. Või looks uusi töökohti. Mis elavdaks siseriiklikku tarbimist.
    Ka rahandusminister, reformierakonna tippu kuuluv Jürgen Ligi tunnistas reedeses Äripäevas, et sotsiaalmaksule ülempiiri rakendamise kallal tehakse tööd, kuid: "Aga ärgem olgem utopistid, iga rakendus nõuab arvutusi. Ka kolme keskmise palga kõrgusel lagi maksab üle miljardi kõige tundlikumatelt eelarveridadelt, mis pealegi otse seotud rahvastiku vananemisega." Aga arvutaks siis ruttu, saaks varsti tegudele asuda?
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.