• Jaga lugu:

    "Ei teata, et vana vanni või radiaatorite eest võiks saada raha"

    Eesti suurim musta- ja värvilise metalli kokkuostuga tegelev ettevõte OÜ Vakaru Refonda viis läbi uuringu, millest selgus, et 1/3 Eesti elanikest on majapidamises mittevajalikke metallesemeid ja ainult pool neist leiavad tee vanametalli teenindusplatsidetele (või vanametalli kokkuostu punkti).

    Uuring näitas, et suurima osa vanametalli omanikest moodustavad maaelanikud, kellest 42 protsenti vastasid, et neil leidub majapidamises mittevajalikke metallasju. Suurtes linnades on nende hulk väiksem – keskmiselt 27 protsenti, aga Tallinnas näiteks 23 protsenti.
    Uuring selgitas, et kõige aktiivsemalt toovad metalli teenindusplatsidele maa ja väikeste linnade elanikud – 75 ja 68 protsenti vanametalli omanikest vastasid, et suure tõenäosusega viivad oma vanametalli kokkuostupunkti, nende seast ¾ moodustasid Ida-Eesti ja Tartumaa elanikud.
    Vanametalli vedeleb kõige vähem Virumaa elanike kodudes – Virumaalt pärit vastanuist ütles vaid 20%, et neil on kodus tarbetuid metallasju. Kõige enam, 50%, on vanametalli Lääne-Eestis elavatel vastanutel.
    Refonda juhatuse liikme Viktor Sagali sõnul on maa- ja väikeste linnade elanikud rohkem motiveeritud oma vanametalli kokkuostu viimiseks, kuna neil on väiksemad palgad ja vanametall on heaks võimaluseks lisaraha teenida.
    „Ma arvan, et paljud inimesed, eriti linnaelanikud, on vähe informeeritud võimalustest, kuidas vanametallist lahti saada. Paljud ei tea, et vana vanni, pesumasina või radiaatorite eest võiks saada raha. Tihti viivad inimesed need asjad lihtsalt prügilasse,“ ütles Sagal.
    „Mõned sajad või tuhanded kroonid, mis võiks nende eest saada, on samuti raha. Lisaks on alati võimalus tellida transport või rentida tasuta haagis vanametalli kokkuostuga tegelevast ettevõttest,“ lisas ta.
    OÜ Vakaru Refonda on BLRT Grupi tütarettevõte. Refonda peamine tegevusala on musta –ja värvilise metalli kokkuost, töötlemine ja müük. Vanametalli teenindusplatsid asuvad Tallinnas, Tartus, Rakveres, Pärnus, Türil, Kohtla-Järvel, Võrus ja Narvas. Kogutud metall läheb sajaprotsendiliselt ekspordiks.
    BLRT Gruppi kuulub 65 tütarettevõtet Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Venemaal, Soomes ja Norras. BLRT Grupp annab tööd kokku ligi neljale tuhandele inimesele.
    Uuringu viis läbi firma Faktum&Ariko telefoniküsitluse vormis OÜ Vakaru Refonda tellimusel. Kokku osales küsitluses 400 inimest.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
SEB: turgudel on oodata korrektsiooni
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.