Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kreenholmi omanik: pärast on kõik targad
Pankrotiavalduse esitanud Kreenholmi Valduse ASi emafirma suuromanik Mats Gabrielsson tunnistas, et paljude oluliste otsustega viivitati liiga kaua.
"Tagantjärele on lihtne tark olla, kuid on selge, et viivitasime tootmise sulgemisega Rootsis liiga kaua," ütles ta.
"Alguses ma ju uskusin ettevõttesse ja hulk aastaid läks ka päris hästi,“ rääkis Gabrielsson, kellele kuulub investeerimisfirma Giab kaudu 28% Boras Wäfverist. "Rasked on olnud eelkõige viimased kuus aastat,“ lisas ta ja nentis, et investeeris firmasse ca sada miljonit Rootsi krooni.
Aastatuhande vahetusest on Boras Wäfveri töötajate arv vähenenud 5700-lt 600-le – allesjäänutest töötas enamus Kreenholmi vabrikus.
"Oleksime pidanud oma tootmise Rootsis kiiremini sulgema. Viivitasime Borasis oma ettevalmistustehase ning Rootsi kudumisvabriku sulgemisega ning samuti ootasime liiga kaua ketrus- ja kudumisvabriku sulgemisega Eestis. Peaaegu sama hinna eest, millega me puuvilla sisse ostame, saab Aasiast osta valmiskangast," ütleb Gabrielsson. Võimalik, et firmal oleks paremini läinud, kui vajalikud ümberkorraldused oleks tehtud varem.
Omal ajal oli 1870 asutatud Boras Wäfveri Rootsi suurim tekstiilitööstus, mille käive küündis 1,8 miljardile Rootsi kroonile. Mullu oli käive 267 miljonit Rootsi krooni ning kahjum 47 miljonit. Viimaseks piisaks sai puuvilla hinna järsk tõus koos kahanenud tellimustega.
Gabrielssoni sõnul oli lootust kuni viimase hetkeni. "Viimasel sirgel oli meie strateegia saada tipptegijaks ökoloogilises tootmises. See on tuleviku turg, kuid muutused pole veel piisavalt kiiresti toimunud. Sõnadega on tarbijad selle poolt, kuid rahakotiga on teine lugu," ütles ta.
Kahjumite katteks on Boras Wäfveri järjest varasid müünud. Viimati müüdi Kreenholmi kinnisvara Eestis, mille ostjateks olid Mats Gabrielsson ning firma suuruselt teine osanik kinnisvaramagnaat Johan Claesson.
Gabrielsson avaldas intervjuus lootust, et midagi firmast annaks veel päästa. "Ma loodan, et pankrotihaldur saab osa firmast müüa. Osaliselt on olemas fantastiline mustripank, osaliselt on tegemist töötava ettevõtte ja kaubamärgiga. Loodan, et mingi lahendus leitakse – seda ka töötajate seisukohast," ütles ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.