Rootsi kasv kuumutab ka Eestit

"Juba mõnda aega võib täheldada, et Rootsi ehitusfirmad ehk meie toodangu tellijad on aktiviseerunud ja vaatavad küllaltki palju Baltimaade poole," lausus ASi Tartu Maja Betoontooted juhataja Jaan Luts.

"Kui ehitusturg kasvab, siis peaksid hinnad ka tõusma, ja see annab meile rohkem võimalusi Rootsi turul tegutsemiseks. Toote kõrgem hind on meile oluline, sest raudbetoon on raske kaup ja transpordi osakaal toote hinnas on suur," rääkis Luts.

Lutsu andmeil on neil praegu Rootsis kaks-kolm põhilist klienti, kuid töö käib selles suunas, et leida sealsel turul uusi müügiesindajaid.

"Meie kontserni toodang läheb Rootsi praegu peamiselt meie Läti tütarettevõtte kaudu," rääkis Luts ja lisas, et Rootsi osa moodustab umbes veerandi ekspordist.

Haljalas asuva pehme mööbli tootja OÜ Bellus Furnitur üks omanikke Rolf Relander arvas, et kõige tähtsam ei olegi ehk see, mitu protsenti Rootsi majandus tõusis, vaid see, et tegu on positiivse uudisega. Tema sõnul käituvad lõpptarbijad paljuski emotsioonidest lähtuvalt ehk tarbimist mõjutavad positiivsed ja negatiivsed uudised.

"Kui mõni aasta tagasi olid Rootsi meedias negatiivsed uudised, näiteks Ericsson lasi palju inimesi lahti, siis kohe järgmisel päeval oli näha, et Rootsis tellimused kukkusid," tõi Relander välja isikliku kogemuse. "Samas, kui hakkab positiivseid uudiseid tulema ja inimestes tekib kindlustunne, siis sellest piisab, et inimesed julgeksid jälle rohkem tarbida," rääkis Relander. "Tõsi, reaktsioon positiivsetele uudistele ei tule nii kiiresti kui reaktsioon negatiivsetele uudistele."

Relanderi kinnitusel on nad kahel viimasel aastal mööblituru üldisest madalseisust hoolimata suutnud Rootsis oma positsiooni hoida ja natuke isegi parandada. "Müüki Rootsis on paljuski toetanud viimasel ajal see, et Rootsi kroon on tugevnenud," tõdes Relander. "Rootslastel on tänu sellele odavam osta kaupa välismaalt."

Bellus Furnituri suuremad ekspordimaad on Rootsi ja Soome. Relanderi andmeil läheb Rootsi umbes kolmandik toodangust.

Rootsi majanduskasvul on Eestis elavate inimeste majanduslikule käekäigule väga otsene mõju, kommenteeris SEB ökonomist Hardo Pajula.

"Meie eksporti on viimastes kvartalites vedanud peamiselt töötlev tööstus," rääkis Pajula. "Aga et enamik Eesti pangandussüsteemist kuulub Rootsile, avaldub selle riigi mõju kaudsemalt ka kõikidele teistele majandusharudele."

Majanduskasv on kannustanud Rootsi keskpanka baasintressimäära tõstma ja keskpank ongi seda alates 1. juulist teinud juba kolm korda. Panga prognoosi järgi kerkib intressimäär praeguselt 1 protsendilt tuleva aasta lõpuks 2 protsendile ning 2013. aastaks 3,4 protsendile.

Pajula ütles, et kui muud tingimused jäävad samaks, peaks baasintressi määra tõstmine Eesti majanduskasvu kärpima. "Lühiajaliste intresside tõstmine tähendaks ühest küljest seda, et keskpank annaks Rootsi tarbijatele signaali vähem osta - mis vähendaks meie eksporti - ja pankadele sõnumi vähem riskida, mis pidurdaks meie laenukasvu ja sisetarbimist," selgitas Pajula.

Rootsi majanduskasv on klass omaette, kommenteeris agentuurile Bloomberg Nordea panga ökonomist Torbjörn Isaksson. See kannustab Rootsi keskpanka oma teed minema ning baasintressi määra veelgi tõstma, lisas ta.

SEB analüütik Olle Holmgren ütles Rootsi uudisteagentuurile TT, et tegemist on rekordilise majanduskasvuga. "See näitab, et Rootsi majandus on väga kiiresti tasa teinud 2009. aasta majanduslanguse," lisas ta.

Eelmisel aastal kahanes tugevalt ekspordist sõltuva Rootsi SKP 5,3%. Prognooside järgi kasvab Rootsi SKP tänavu 4,8%, mis oleks kiireim kasv Euroopa Liidus.

Rootsil on õnnestunud vältida teisi Euroopa riike pitsitavat säästukuuri, kuna riigi rahandus on heas korras - eelarvedefitsiit on ELi üks väiksemaid.

Samas näeb Holmgren riske, et Rootsi majanduskasv aeglustub, kui euroala võlakriis võtab uusi tuure ning kavandatud eelarvekärped osutuvad liiga suureks. "Kui Euroopas tuleb uus langus, ei jäta see mõjutamata ka Rootsit. Seda ei või unustada," ütles ta.

Statistikud rõhutavad samas, et Rootsi eelmiste kvartalite tugevate kasvunumbrite taga on eelnev suur majanduslangus ja SKP tase on tegelikult praegu 2007. aasta tasemel.