Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merkel: kriisifondi pole vaja suurendada

    "Ma ei näe mingit vajadust fondi praegu suurendada," ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel eile enne Brüsselis alanud euroala rahandusministrite kohtumist. Kevadel loodud 750 miljardi euro suurusest fondist on praegu abi palunud vaid Iirimaa ja selleks on fondis raha piisavalt, ütles Merkel agentuuri Bloomberg vahendusel.
    Mis aga puutub euroala ühtsete võlakirjade emiteerimisse, siis sellist võimalust ELi aluslepingud ette ei näe, märkis Merkel ettepaneku kohta, mis riskiks kergitada ka Saksamaa laenukulusid.
    Ühiseid võlakirju peavad euroala võlakriisile parimaks lahenduseks Luksemburg ja Itaalia. Selline samm saadaks selge sõnumi nii globaalsetele turgudele kui ka Euroopa kodanikele, et euro käibeletulek on pöördumatu, kirjutasid Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ja Itaalia rahandusminister Giulio Tremonti eile ajalehes Financial Times ilmunud arvamusartiklis.
    ELis võiks tekkida niisama likviidne riigivõlakirjade turg, kui on USAs, ja tuure võtvale kriisile oleks see tugev ja süsteemne vastus, leiavad ministrid.
    "Minu meelest on mõte intellektuaalselt atraktiivne," ütles eile Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn.
    Teine alternatiiv oleks suurendada euroala kriisifondi.
    "Meil tuleb suurendada 2013. aastal jõustuva püsiva kriisihaldusmehhanismi mahtu," ütles nädalavahetusel Belgia rahandusminister Didier Reynders. "Ja kui seda on võimalik varem teoks teha, siis miks mitte?"
    Mõtet toetavad ka IMF ja Euroopa Keskpank.
    Euroopa riikidel tuleb minna nii kaugele kui võimalik, et saada maksimaalselt mõjus tulemus, ütles keskpanga juht Jean-Claude Trichet eelmisel nädalal vastuseks kriisifondi suurendamise küsimusele.
    Kriisi ohjeldamiseks suurendas Euroopa Keskpank ise eelmisel nädalal oluliselt euroala võlakirjade tugioste ning oli ka eile turul aktiivselt Iirimaa ja Portugali võlakirju ostmas. See saab olla vaid ajutine abinõu. Püsiv lahendus tuleb leida liikmesriikidel.
    Keskpanga tugiostud loovad pigem illusoorse stabiilsustunde, mis võib edaspidi viia veel suurema kriisini, hoiatas eile Royal Bank of Scotland.
    Täna võib euroalale uut ebastabiilsust tuua eelarvehääletus Iirimaa parlamendis, kus valitsuse enamus on sulanud pea olematuks. Kui eelarve põrub ja valitsus kukub, on ohus Iirimaale antud ELi ja IMFi abilaenu tingimuste täitmine.
    Eurole oleks see täiendav löök ja lisasurve.
    Põhjalikult maailma võlakriise uurinud Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff usub, et perspektiivis Iirimaa, Portugal ja Kreeka võlgade restruktureerimisest ei pääse. Saksamaa on seda mõistnud ja püüab paika panna, kuidas see toimuks. Muu Euroopa ei taha sellest aga praegu veel rääkida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Keskpanga protokoll rahustas USA aktsiaturud kergelt kerkima
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Leedo lihaäri võitleb kehvade numbritega Leedo: "Elame ja vaatame"
Ärimees Vjatšeslav Leedo lihaäri miinus süvenes aastaga.
Ärimees Vjatšeslav Leedo lihaäri miinus süvenes aastaga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.