Turistide tulek Eestisse on kinni enamas kui õnnes

Möödunud aasta oli turismisektorile üsna optimistlik kogu maailmas. Võrreldes aasta varasema ajaga kasvas välisreiside arv 5-6 protsenti, mis kompenseeris masuaastal 2009 kaotatud 4 protsenti ning ületas pisut isegi kriisieelset 2008. aastat. Tänavuseks prognoosib Maailma Turismiorganisatsioon taas 4-5protsendilist kasvu, mis on kujunenud pikaajaliseks keskmiseks kasvutrendiks.

Euroopa jaoks jäid tulemused siiski tagasihoidlikumaks, kriisieelset taset hakatakse püüdma alles tänavu. Euroopa turist on kriisijärgselt väga hinnatundlik, mistõttu ei kasvanud tulud korrelatsioonis reiside arvu kasvuga.

Eestil läks paremini. Eestil läks möödunud aastal tunduvalt paremini kui ülejäänud Euroopal - meil on olnud põhjust möödunudaastase välisturistide arvu hüppelise kasvu üle rõõmustada, uus välisturistide rekord on sündinud. Sel puhul peame eeskätt tänama oma kahe suurima sihtturu, Soome ja Venemaa turiste, keda lisandus mullu märkimisväärselt. Seejuures Soome turistidega jõudsime taas rekordilise 2004. aasta tasemeni ja Venemaa turistid ületasid kõiki seniseid tippmarke.

Eestis ööbinud välisturistide kasvu mootoriks on uued transpordiühendused, Tallinna Euroopa kultuuripealinna staatus, mis laiendab kultuurisündmuste spektrit ja tõstab meid Euroopa fookusesse, liitumine euroalaga, mis tõstab Eesti usaldusväärsust ja aitab paremini kõrvutada siinsete teenuste hindu teiste euromaadega, samuti mõnevõrra madalam hinnatase võrreldes Euroopa keskmistega.

Suuresti aitas mullu turistide arvu kasvatada kriisist tulenenud langus teenuste hindades, eeskätt majutusasutustes, need olid kaheksa aasta madalaimad. Kui hinnad taas kerkima hakkavad, ja ilmselt hakkavadki, võib see peletada hinnatundlikumaid väliskliente. See puudutab ennekõike Soome, ilmselt ka Läti-Leedu turge.

Asi pole õnnes. Turistide lisandumine ei ole mingi õnneküsimus, vaid sihikindla teenuste arendamise ja turundustöö tulemus. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) teeb juba aastaid järjepidevaid turunduskampaaniaid Eesti seitsmel peamisel sihtturul, mis on hästi reageerinud.

Riigi ja erasektori koostöö väga oluline. EAS ei tee seda tööd üksi ega oma rahakoti peal, vaid koostöös partneritega ja tõukefondide toel. Kui poleks ette näidata head riigisisest koostööd, jääksid ka saavutused tulemata, sest tulemuslikult saab turundada vaid toimivaid teenuseid. Tänavu oleme iga-aastaseid investeeringuid turismi veelgi suurendamas, suunates erinevatesse tegevustesse 5,7 miljonit eurot.

Teisest küljest toetame erinevate rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste, aga ka konverentside korraldamist Eestis, et tõsta riigi atraktiivsust turisti silmis.

Sama olulised on olnud ka riigi ja erasektori investeeringud uutesse atraktiivsetesse turismitoodetesse. Headeks näideteks on müstilised renoveeritud Bastioni käigud Toompea all, igati tänapäevane lastemuuseum Miia-Milla-Manda Kadriorus, Tehvandi üdini kaasaegne spordi- ja turismikompleks, mis võimaldab pidada rahvusvahelistele standarditele vastavaid spordivõistlusi, Tartus asuv moodne teaduskeskus AHHAA, peatselt on lisandumas ka moodne Lennusadam Eesti Meremuuseumi osana.

Et kogu see ilu ka vaataja silmadesse jõuaks, panustab EAS atraktsioonijuhtimise koolituste abil turismitoodete kvaliteedi parendamisse, mille tulemusel sünnivad tõeliselt kaasaegsed ja atraktiivsed, hästi kureeritud väljapanekud.

Atraktsioone arendamata ja neid tutvustamata oleks siin aga igav liiv ja tühi väli - ka teised riigid ei maga ning välisturist on praegu kõikjal kullahinnas.

Sisemine kultuur peab paranema. Ka toetavate teenuste kvaliteedilt ootame paranemist, et turiste ebaausate taksojuhtide ning pahurate või uimaste teenindajatega poodides-kohvikutes mitte ära peletada.Külalislahkus on tähtsam komponent, kui oleme harjunud arvama, see on kirss koogi peal. Seega loodetavasti kaasneb kultuuripealinna aastaga ka teenindajate sisemise kultuuri kasv, et tõrvatilku meepotti järjest vähem jääks ning oleks ikka põhjust igal aastal turistide arvu kasvu oodata.