Eesti avastamata võimalus - golfiturismi sihtkoht

Golf on globaalses mastaabis kinnisvara- ja turismiäri. Audiitorfirma KPMG hinnangul on Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika golfitööstuse ühe aasta käive 15 miljardit eurot ehk võrdne kuue viimase suveolümpiamängude korraldamise maksumusega. Golfi puhul on tegemist hiiglasliku globaalse majandusharuga, mida Eesti spordiajakirjanikud peavad meelelahutuseks ning meelelahutusajakirjanikud omakorda spordiks.

Noor ja arenev valdkond. Eestis on golf noor ja jätkuvalt arenev valdkond, kuid selle spordiala ja harrastuse mõju meie majandusele ei tohi kindlasti alahinnata. Eestis on pisut enam kui paar tuhat golfimängijat ning kuus täismõõdus ehk 18 rajaga golfiväljakut, millel kohalike mängijate kõrval teevad golfituristid aastas 22 000-23 000 mänguringi. EASi poolt vaadates on golf suurepärane võimalus propageerida aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmise võimalusi Eestis, tutvustada Eestit kui turismisihtkohta Euroopas, tuua siia golfituriste ning anda tööd ja leiba kogu Eesti turismisektorile.

Golfiturist on hea turist. Golfiturist on hea klient - üldjuhul ei reisi ta üksi, on keskmisest kõrgema maksejõuga ja jätab tavaturistiga võrreldes riiki paar korda rohkem raha. Seda muu hulgas ka seepärast, et peatub tavaliselt sihtriigis pikemalt, sest soovib riigis, kuhu on reisinud, mängida mitte ainult ühel, vaid mitmel väljakul. Keskmiselt jätab iga golfiturist Eestisse ööpäevas mitte vähem kui 200 eurot, millest kuni 40% moodustavad otseselt golfiga seotud tasud ning vähemalt 60 protsenti muud kulutused (hotell, transport, restoranid, sisseostud jms). Nii toovad golfituristid Eestisse aastas ligikaudu 5 miljonit eurot. Võluv perspektiiv on see number kahekordistada ning tõik, et niisuguse rahavoo jõudmine Eesti majandusse on kasulik, peaks olema mõistetav ka golfi- või majanduskaugele inimesele.

Kuidas golfituriste juurde tuua? Lõviosa, 85-90% Eestit külastavatest golfituristidest moodustavad soomlased, kokku 10 000-12 000 inimest, kes teevad Eesti golfiväljakutel hinnanguliselt 20 000 mänguringi aastas. See number võiks olla kaks korda suurem, sest Soomes on kokku 140 000 golfimängijat. Võttes aluseks eesmärgi suurendada Soome golfituristide arvu 10-15% aastas, kulub selle tasemeni jõudmiseks mitte vähem kui 5 aastat. Golfituristide arv Eesti väljakutel ei kasva sellises tempos aga iseenesest. Põhiküsimus on, kuidas seda teha?

Väljakuid veel vähe. Kuus Eestis asuvat täismõõdus golfiväljakut ei ole Soome või Rootsiga võrreldes palju. Otse vastupidi. 30 aastat tagasi oli Soomes 20 golfiväljakut ja 7000 mängijat. Praegu on Soomes väljakuid 150 ning ainuüksi eelmisel aastal kasvas Soomes golfimängijate hulk 7000 inimese võrra ehk ühe aasta jooksul kaks korda nii palju, kui on Eestis golfimängijaid kokku. Rootsis on golfiväljakuid koguni 600 ja aktiivseid golfimängijaid üle poole miljoni.

Soome ja Rootsi näitel on just väljakute rohkus golfivaldkonna arengumootor. Ülaltoodud numbritele tuginedes mahuks väiksesse Eestisse väljakuid juurde veelgi. EAS on Eesti olemasolevate väljakute rajamist ja arendustegevusi ka toetanud, kuid nüüd peab suurim areng selles valdkonnas toimuma välisturunduse ja -kommunikatsiooni alal.

Eesti väljakute kvaliteet on hea, kuid paraku Soomes ja Rootsis pole see eriti teada. See on fakt. Selle põhjuseks võib tuua väljakute senise nõrga koostöö rahvusvahelisel suunal, mille parandamiseks asutati 2010. aastal Eesti Golfiväljakute Ühendus, kuhu kuuluvad Niitvälja, Jõelähtme, Suuresta, Otepää, Valgeranna ja Saaremaa golfiväljak.

Teine oluline kitsaskoht meie golfiväljakute arendustegevuses on rahvusvahelise turunduskompetentsi puudus. Selleks, et suurelt mõelda, ühiselt tegutseda ja välisturgudel edu saavutada, peavad Eesti väljakud omama ühist visiooni, strateegiat ja tegevusplaani, nagu ka valdkonnapõhiseid põhjalikke teadmisi.

EAS toetab jätkuvalt. Perioodil 2007-2013 on EAS juba investeerinud ja investeerib veel Eesti golfiväljakute turundus- ja kommunikatsioonitegevuste ning rahvusvaheliste võistluste korraldustoetusena kokku 278 000 eurot. Sealjuures on just rahvusvahelistel golfi suurvõistlustel kanda Eesti golfiturismi arengus kaalukas roll, sest toovad Eesti golfiradadele rahvusvahelise golfiseltskonna, meedia huvi ning seeläbi ka tuntuse.