Ettevõtjad: Rossi idee lööks valusalt

Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul peletaks dividendide sotsiaalmaksustamine eemale välisinvestoreid ja mõjuks majandusele hävitavalt.

Liiatigi ei oma dividenditulu Glikmani sõnul midagi ühist töösuhtega. Seetõttu ei saa seda maksustada tervisekindlustuse ega sotsiaalmaksuga. “Aktsia või osa, mis annab õiguse dividendile, pole raviteenust kasutav töötaja. Näiteks võib dividenditulu saada ka juriidiline isik. Juhul kui dividenditulu maksustataks sotsiaalmaksuga, kaoks Eestis igasugune huvi ettevõtlusega tegelda,” ütles ta.

Põhimõte “küll ei tee küllale liiga” ei tööta. Glikman nentis, et meie ettevõtjad maksavad niikuinii Euroopa Liidu ja ehk isegi maailma kõige kõrgemat tööandja sotsiaalmaksu. Maksustamine põhimõttel “küll ei tee küllale liiga” pärsiks Glikmani hinnangul ettevõtlushuvi, peletaks eemale välisinvestoreid ja mõjuks majandusele hävitavalt.

Tallinna valgustust hooldava KH Energia-Konsulti omanik Heino Harak ei pea samuti õigeks mõtet dividendidelt sotsiaalmaksu võtta. “Sotsiaalmaksu olen oma eluajal maksnud oi kui palju, aga ise praktiliselt pole teenust vastu saanud. See pole selles mõttes õiglane,” sõnas Harak.

Laiendada tasulise ravi hulka. Haraku sõnul peab Eesti ravisüsteem loomulikult jõudma kõigi abivajajateni, kuid tema hinnangul tuleks sotsiaalmaksu hoopis alandada. “Tasulise ravi hulka tuleks laiendada. Eriarstid on paljud nagunii tasulised, see lahendaks nii mõnegi probleemi,” arvas Harak. “Meil on praegu ravi näiliselt sotsiaalmaksupõhine. Tegelikult tuleks seda teha kombineeritult: esmaabi sotsiaalmaksupõhiselt.” Lisaks esmaabile võiks Haraku hinnangul sotsiaalmaksupõhist ravi saada ka paljulapselised pered ja veel mõne rühma. Ülejäänud võiks saada tasulist ravi.

Ehitusvahtude tootja Krimelte üks omanikke Jaan Puusaag arvas Äripäeva eilses kaaneloos, et dividendide sotsiaalmaksustamine hakkaks põhjustama uusi skeeme. “Oma praeguse süsteemi lihtsuses oleme taganud selle, et kui dividende saab välja võtta, siis võetakse, ei varjata tulu, kõik on lihtne ja selge. See ei saa hea mõte olla,” sõnas Puusaag.

Ta peab pigem õigeks seda, et oleks sotsiaalmaksu miinium inimestele, kes saavad dividende ja endale palka ei maksa.

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Eiki Nestor ütles, et tema pakkus selle idee välja juba 2002. aastal. Sama ideed on pakkunud ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon.

 

Seisukoht

Ross: tulude ja kulude vahel käärid

Kõik analüüsid näitavad, et 5–10 aasta perspektiivis tekib tulude ja kulude vahel struktuurne puudujääk. Elanikkond vananeb, sotsiaalmaksu hulk väheneb. Tulud ei kasva, ja kui inimesed tahavad tulevikus tarbida rohkem terviseteenuseid, siis tuleb mõelda, kuidas seda katta. Ühe võimalusena näeb tulevane haigekassa juht Tanel Ross sotsiaalmaksu baasi laiendamist dividenditulu arvel. Tanel Rossi sõnul ei ole otsustamisega vaja tormata.

 

Kommentaar

Tulemuseks oleks kiuslik riik

Marko Saag, Advokaadibüroo Glimstedt advokaatEilses Äripäevas tõusetunud arutelu dividendide maksustamisest teatud ulatuses sotsiaalmaksuga ei ole iseenesest uus. Küll on mõnevõrra uudne küsimus sellest, miks seda teha. Ajalooliselt on Eestis nimetatud küsimust arutletud peamiselt kuritarvituste vältimise meetmena, mitte aga tuleviku struktuurse puudujäägi korvamise meetmena, nii nagu see eile tõusetus. Ka ei ole selline teema kirgiküttev ainult Eestis – ka mitmes teises riigis, nt Rootsis, Soomes ja Suurbritannias, on see viimastel aastatel pälvinud suurt tähelepanu. Seejuures on näiteks Rootsis kehtestatud teatud äriühingutele investeeringule tavapärane tootluse määr, mille raames on dividendid käsitletavad passiivse tuluna ja mida ületades on vaadeldavad aktiivse tuluna ja maksustatud sarnaselt palgaga.Kui sisustada sellise regulatsiooni kehtestamise ideed vajadusega võidelda kuritarvituste vastu, siis on tegelikult meil ju ka praegu selleks õiguslik baas olemas, mida kujundab jooksvalt kohtupraktika. Minu hinnangul kuritarvituste vastu võitlemiseks mingit täiendavat regulatsiooni otseselt vaja pole.

Lisamaksustamine ei saa olla päästelaevaks. Kui seda teemat aga arutada struktuursete tuleviku puudujääkide raames, siis tuleks seda ülesannet samuti lahendada struktuurselt. Ühe elemendi täiendav maksustamine ei lahenda kindlasti pikemas perspektiivis struktuurseid küsimusi ega saa olla päästelaevaks. Struktuurse puudujäägiga saab võidelda nii inimeste käitumisharjumuste muutmise kaudu kui ka maksusüsteemi üldisemate ümberkorralduste kaudu.Kui struktuurset puudujääki hakataks katma ühe elemendi maksustamise kaudu, oleks selle tulemuseks ilmselgelt kiuslik riik.