Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad: Rossi idee lööks valusalt

    Eile põhjustas haigekassa peatse juhi Tanel Rossi idee kaaluda dividendide sotsiaalmaksuga maksustamist Äripäeva veebiküljel elavat arutelu, ettevõtjate arvates annaks see majandusele valusa hoobi.

    Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul peletaks dividendide sotsiaalmaksustamine eemale välisinvestoreid ja mõjuks majandusele hävitavalt.
    Liiatigi ei oma dividenditulu Glikmani sõnul midagi ühist töösuhtega. Seetõttu ei saa seda maksustada tervisekindlustuse ega sotsiaalmaksuga. “Aktsia või osa, mis annab õiguse dividendile, pole raviteenust kasutav töötaja. Näiteks võib dividenditulu saada ka juriidiline isik. Juhul kui dividenditulu maksustataks sotsiaalmaksuga, kaoks Eestis igasugune huvi ettevõtlusega tegelda,” ütles ta.
    Põhimõte “küll ei tee küllale liiga” ei tööta. Glikman nentis, et meie ettevõtjad maksavad niikuinii Euroopa Liidu ja ehk isegi maailma kõige kõrgemat tööandja sotsiaalmaksu. Maksustamine põhimõttel “küll ei tee küllale liiga” pärsiks Glikmani hinnangul ettevõtlushuvi, peletaks eemale välisinvestoreid ja mõjuks majandusele hävitavalt.
    Tallinna valgustust hooldava KH Energia-Konsulti omanik Heino Harak ei pea samuti õigeks mõtet dividendidelt sotsiaalmaksu võtta. “Sotsiaalmaksu olen oma eluajal maksnud oi kui palju, aga ise praktiliselt pole teenust vastu saanud. See pole selles mõttes õiglane,” sõnas Harak.
    Laiendada tasulise ravi hulka. Haraku sõnul peab Eesti ravisüsteem loomulikult jõudma kõigi abivajajateni, kuid tema hinnangul tuleks sotsiaalmaksu hoopis alandada. “Tasulise ravi hulka tuleks laiendada. Eriarstid on paljud nagunii tasulised, see lahendaks nii mõnegi probleemi,” arvas Harak. “Meil on praegu ravi näiliselt sotsiaalmaksupõhine. Tegelikult tuleks seda teha kombineeritult: esmaabi sotsiaalmaksupõhiselt.” Lisaks esmaabile võiks Haraku hinnangul sotsiaalmaksupõhist ravi saada ka paljulapselised pered ja veel mõne rühma. Ülejäänud võiks saada tasulist ravi.
    Ehitusvahtude tootja Krimelte üks omanikke Jaan Puusaag arvas Äripäeva eilses kaaneloos, et dividendide sotsiaalmaksustamine hakkaks põhjustama uusi skeeme. “Oma praeguse süsteemi lihtsuses oleme taganud selle, et kui dividende saab välja võtta, siis võetakse, ei varjata tulu, kõik on lihtne ja selge. See ei saa hea mõte olla,” sõnas Puusaag.
    Ta peab pigem õigeks seda, et oleks sotsiaalmaksu miinium inimestele, kes saavad dividende ja endale palka ei maksa.
    Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Eiki Nestor ütles, et tema pakkus selle idee välja juba 2002. aastal. Sama ideed on pakkunud ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon.
     
    Seisukoht
    Ross: tulude ja kulude vahel käärid
    Kõik analüüsid näitavad, et 5–10 aasta perspektiivis tekib tulude ja kulude vahel struktuurne puudujääk. Elanikkond vananeb, sotsiaalmaksu hulk väheneb. Tulud ei kasva, ja kui inimesed tahavad tulevikus tarbida rohkem terviseteenuseid, siis tuleb mõelda, kuidas seda katta. Ühe võimalusena näeb tulevane haigekassa juht Tanel Ross sotsiaalmaksu baasi laiendamist dividenditulu arvel. Tanel Rossi sõnul ei ole otsustamisega vaja tormata.
     
    Kommentaar
    Tulemuseks oleks kiuslik riik
    Marko Saag, Advokaadibüroo Glimstedt advokaatEilses Äripäevas tõusetunud arutelu dividendide maksustamisest teatud ulatuses sotsiaalmaksuga ei ole iseenesest uus. Küll on mõnevõrra uudne küsimus sellest, miks seda teha. Ajalooliselt on Eestis nimetatud küsimust arutletud peamiselt kuritarvituste vältimise meetmena, mitte aga tuleviku struktuurse puudujäägi korvamise meetmena, nii nagu see eile tõusetus. Ka ei ole selline teema kirgiküttev ainult Eestis – ka mitmes teises riigis, nt Rootsis, Soomes ja Suurbritannias, on see viimastel aastatel pälvinud suurt tähelepanu. Seejuures on näiteks Rootsis kehtestatud teatud äriühingutele investeeringule tavapärane tootluse määr, mille raames on dividendid käsitletavad passiivse tuluna ja mida ületades on vaadeldavad aktiivse tuluna ja maksustatud sarnaselt palgaga.Kui sisustada sellise regulatsiooni kehtestamise ideed vajadusega võidelda kuritarvituste vastu, siis on tegelikult meil ju ka praegu selleks õiguslik baas olemas, mida kujundab jooksvalt kohtupraktika. Minu hinnangul kuritarvituste vastu võitlemiseks mingit täiendavat regulatsiooni otseselt vaja pole.
    Lisamaksustamine ei saa olla päästelaevaks. Kui seda teemat aga arutada struktuursete tuleviku puudujääkide raames, siis tuleks seda ülesannet samuti lahendada struktuurselt. Ühe elemendi täiendav maksustamine ei lahenda kindlasti pikemas perspektiivis struktuurseid küsimusi ega saa olla päästelaevaks. Struktuurse puudujäägiga saab võidelda nii inimeste käitumisharjumuste muutmise kaudu kui ka maksusüsteemi üldisemate ümberkorralduste kaudu.Kui struktuurset puudujääki hakataks katma ühe elemendi maksustamise kaudu, oleks selle tulemuseks ilmselgelt kiuslik riik.
  • Hetkel kuum
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Kallis kraam viis suurde kahjumisse
Jalatsite ja rõivaste müügiga tegelev Talwest Group sulges 2023. aastal mitmeid kauplusi, kuid avas ka paar uut, kirjutab portaal kaubandus.ee
Jalatsite ja rõivaste müügiga tegelev Talwest Group sulges 2023. aastal mitmeid kauplusi, kuid avas ka paar uut, kirjutab portaal kaubandus.ee
Leedu restoranid said esimesed Michelini tähed, hind poole miljoni kandis
Neljapäeval said esimesed Michelini tärnid neli Vilniuse restorani Džiaugsmas, Nineteen18, Pas Mus ja Demo, jätkusuutliku gastronoomia märgise pälvis Red Brick.
Neljapäeval said esimesed Michelini tärnid neli Vilniuse restorani Džiaugsmas, Nineteen18, Pas Mus ja Demo, jätkusuutliku gastronoomia märgise pälvis Red Brick.