27. september 2012 kell 21:00

Hanno Pevkur kutsub 35 miljonit eurot jagama

Meedikute ja poliitikute streigieelsel kohtumisel eile regionaalhaiglas ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur, et ta on valmis järgmise aasta kohta läbi rääkima 35 miljoni euro üle, mis oleks n-ö jagatav. Valikute tegemiseks kohtutakse juba täna keskpäeval.

Eile pärastlõunal oli haiglasaali kogunenud aga sadakond valgetes kitlites kuulajat. Üritus kulges üsna tempokalt: poliitikud ja arstid kordamööda diskuteerimas, ühist vaatepunkti saavutamata.

Meedikutele haigekassa nõukogu esimehena juba palgatõusu lubanud Hanno Pevkur sõnas, et Eesti tervishoius pole kunagi nii palju raha, kui on järgmisel aastal. “Saame juurde 55 miljonit eurot, kuid selle jagamisel kehtivad teatud prioriteedid: võimalused on avatud 35 miljonile eurole. Näiteks on ka ligi 100 uut teenust ootejärjekorras,” tõdes ta.

“Me saaksime ravikindlustusse 40–50 miljonit eurot igal aastal 20protsendiliseks palgatõusuks kõigile, kui viia ajutise töövõimetuse hüvitus ja püsiv töövõimetuskindlustus töötukassasse,” jätkas ta ühe ideega, mis on praegu töös. Tema sõnu kinnitas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. “See põhimõtteline muudatus võtab lihtsalt aega.”

Pevkuri  sõnul tuleb valikud koos partneritega läbi arutada, otsused ei ole lihtsad. Ta kutsus arste üles kaaluma, kas tasub ikka esmaspäeval patsientidele öelda, et vastuvõttu ei ole, me streigime. Minister viitas sellele, et Euroopa mastaabis on järgmise aasta tervishoiutöötajate palgatõus Eestis erakorraline. Selle peale käis saalist läbi kahin, sest haigekassa lubab arstidele 3protsendilist palgatõusu ja õdedele 6protsendilist, mis nende hinnangul on ebapiisav.

Töökoormus väiksemaks. Regionaalhaigla arst ja osakonnajuht Leonhard Kukk sõnas, et palgast olulisem on töökoormus ja see on ka arstide liidu üks peamisi nõudmisi: töökoormust reguleerida. “Piir on ees, inimesed ei jõua enam teha seda tööd, mis igal aasta meile juurde antakse ,” tõdes ta. Pevkur tõdes, et jah, ministeerium veel ei tea koormusi. Tervise Arengu Instituut saab lähiajal koormuse andmed 70 protsendist raviasutustest, kes vastasid uuringule, jätkas ta.

Pevkuri sõnul on vaja nii arstide kui ka õdede õpet suurendada, arstide puhul näiteks 200 ja õdede puhul 450 peale. Arstide liidu eestseisuse liige Indrek Oro arvas seepeale, et tudengite juurdevõtmine ei lahenda olukorda: noored ei lähe perearstiks Kallaverre. Pevkuri sõnul oleks sundsuunamine vale, pigem tuleb leida noorarstide motivaatoreid, nagu noore arsti lähtetoetus, mis juba kehtib. Aga praegu pole ükski noor seda toetust taotlenud, see ei toimi, tõdeti saalist.

Ida-Tallinna Keskhaigla anestesioloog Külvar Mand soovitas Pevkurile, et haigekassast antud arstide palga prognoos tuleb ministeeriumis ise üle arvutada, nagu tema abiministrina 2004. aastal tegi. “Hannes Danilov oli ka seal, tegi kaks närvilist kõnet haigekassasse ja lisaraha palgatõusuks oli leitud,” meenutas ta. Pevkur vastas, et 2004. aastal oli eelarve suures kasvufaasis ja olukord oli teine. “Me usaldame haigekassat, meil pole selles mingeid kahtlusi,” lisas ta.

 

Taust

Arste motiveeriks 8,60 eurot tunnis

Arstide liit soovib 2013. aastal arsti palga alammääraks 8,60 tunnis (1445 eurot kuus) ja õdedele 5,50 tunnis (924 eurot kuus).Aastatel 2004–2011 võttis tõendi välismaale minekuks 986 arsti ja 1013 õde. Kõik ei pruugi olla läinud.Kümne aasta jooksul on diplomi saanud 981 Eestist pärit arsti. Aastas võetakse vastu 145 uut arstitudengit, kellest kõik ei lõpeta ja osa pole eestimaalased, vaid näiteks Soomest.

Hetkel kuum