• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 01.10.12, 00:00

Taastuvenergia rakendamisel tuleb lähtuda tarbija huvist

Aastatel 2013–2020 tuleb riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks toota 600–1500 GWh elektrienergiat. Seda lisaks elektrile, mida taastuvenergiast tootjad praegu Eestis toodavad. Selle eesmärgi nimel käib hetkel tuline võitlus.
Ühel kaalukausil on elektritarbijate huvi maksta taastuvenergia tootmise eest mõistlikku hinda, teisel – ärimeeste soov algatada uusi taastuvenergia projekte ja kindlustada tehtud investeeringutele ka toetusi.
Riiklikke eesmärke taastuvenergia osas tuleb täita eelkõige elektritarbijate huvidest lähtudes. Eelistada võimalikult soodsaid ja majanduslikult kõige otstarbekamaid lahendusi.
Selleks tuleb kõigepealt ära kasutada olemasolevaid taastuvenergia tootmise võimalusi ja alles siis rajada uusi. On oluline mõista, et taastuvenergia tasu ei vähene, kui Narva elektrijaamades puitu ei kasutata, vaid hoopis kasvab, kuna tuleb kasutusele võtta kallimad taastuvelektri tootmise lahendused.
Sisuliselt on Eestil taastuvenergia tootmiseks 2 alternatiivi: tuulikud või biomass. Teiste taastuvenergia allikate kättesaadavus on kas piiratud või liiga kallis.
Hüdroenergeetika potentsiaal ei ole Eestis piisav. Päikeseenergia tootmiseks vajalikud investeeringud on veel liiga kallid. Elektri ja soojuse koostootmise potentsiaal on kehtiva toetusskeemi juures Eesti väikelinnades, tööstustarbijate juures ja asulates suures osas kasutatud. Reaalselt konkureerivad kogu “taastuvenergia eesmärgile” veel rajamata tuulikud ja biomassi kasutamine Narva elektrijaamades. Ehk piisavas koguses taastuvenergia saamiseks tuleb kas ehitada uusi tuulikuid või asendada olemasolevates elektrijaamades põlevkivi kasutamine biomassiga.Kui Eesti otsustab täita 2020. aastani taastuvenergia eesmärgi tuulikutega, peavad elektritarbijad maksma näiteks 600 GWh elektrienergia tootmiseks ligi 30 miljonit eurot toetusi.
Narvas saab sama koguse taastuvelektrit toota kehtivate turuhindade puhul ligi 20 miljoni euro eest ehk 1/3 võrra odavamalt. Kui Euroopa kliimapoliitika põhiinstrumendi – CO2 kvootide – hind hakkab tõusma, odavneb Narvas taastuvenergia tootmine kiiremini kui tuulest elektri tootmisel.
Kuna taastuvenergia tasu suurus mõjutab otseselt iga eestimaalase rahakotti ja kohalike ettevõtete konkurentsivõimet, on kõigepealt mõistlik ära kasutada odavaimad taastuvelektri tootmise võimalused. Kui neist jääb puudu, alles siis tuleb rajada uusi elektrijaamu. Praegu on aga kujunenud olukord, kus elektrituru seaduse eelnõuga piiratakse olemasolevate ja odavamate võimaluste kasutamist ja antakse roheline tuli uute elektrijaamades rajamiseks suuremate toetuste abil.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele