Arengufond investeeris targa tolmu tehnoloogiasse

SmartCapi kaasinvestor on Firepower Ventures OÜ ning investeeringu suurus on 1,2–1,5 miljonit eurot, rääkis SmartCapi juhatuse liige Heidi Kakko. Ta lisas, et Arengufond on Defendecil silma peal hoidnud juba mõnda aega ning nüüd otsustati lõpuks investeerida.

“Koos kaasinvestoritega me kavatseme sinna 1,2 või siis ka 1,5 miljonit eurot investeerida, sõltub sellest, kas me võtame täiendavalt kaasinvestoreid  juurde. Seda investeeringut teeme osade kaupa teatud perioodi jooksul. Alguses omakapitali investeeringuna, hiljem vaatame, kuidas vajalik on, selleks et ettevõte oleks piisavalt kapitaliseeritud rahvusvaheliseks laienemiseks,” selgitas Kakko.

Proovivad idufirmaga õnne. Teise investori Firepower Ventures taga on Kakko sõnul mõni Eesti eraisik, kes teevad äriinglitena investeerimisel esimesi samme. Firma juhatuse liige Henri Treude ütles, et varem ei ole nad startup-ettevõtetesse investeeringuid teinud.

“Ega Eesti turul atraktiivseid variante väga palju ei ole, Defendec tundus atraktiivne investeerimisvõimalus. Siiamaani oleme teist tüüpi asjadesse investeerinud. Vaatame, kuidas selle asjaga läheb,” rääkis Treude.

Kakko kinnitusel jääb SmartCap koos kaasinvestoriga alati vähemusosalusse, kuid osaluse lõplikku suurust on veel raske öelda. See selgub siis, kui kogu raha on ettevõttesse ära pandud. Defendeci suuromanikud on selle asutajad Jaanus Tamm, Tauri Tuubel ja Jürgo-Sören Preden.

Virtuaalsed silmad valvavad. “Meie oleme välja töötanud targa tolmu tarkvaralahenduse ja riistvaraplatvormi, mida saab erinevates tööstusharudes rakendada. Esimene toode on elektrooniline piirivalvur, mis on selline väike  kaamerake, mis aitab väga suuri piirialasid efektiivselt kaitsta. Need on nagu virtuaalsed silmad. Keegi füüsiliselt kohale ei pea minema ja siis nad vaatavad ja teatavad ohust,” rääkis Defendeci juht Jaanus Tamm. Tema sõnul on eelis võrreldes maailma alternatiivsete tehnoloogiatega see, et nende välja mõeldud seadmed on juhtmevabad ning äärmiselt energiasäästlikud.

“Oleme selle lahenduse välja töötanud niimoodi, et see tarbib hästi vähe energiat, mis võimaldab seda, et piirivalvurid ei pea kuhugi kaugele mitusada kilomeetrit sõitma, patareisid laadima ja siis tagasi tulema. Kuna see on nii väike, siis see ei ole ka nähtav, sa ei avasta teda niisama lihtsalt. Igasuguste kaitsetehnoloogiate puhul on hästi oluline, et see ei ole ilmselgelt nähtav. See ei kehti videokaamerate, radarite ja selliste asjade puhul, kus on suhteliselt kaugele näha, et siin midagi jälgitakse,” rääkis Tamm.

Eestis kasutab Defendeci loodud tehnikat juba viimased kaks aastat politsei- ja piirivalveamet (PPA). Vaatlusseadmed on üles riputatud Eesti-Vene maismaapiirile hotspot’idesse ehk kohtadesse, kus on keskmisest suurem tõenäosus, et piiriületusel toimub rikkumisi.

Lihtne ja töökindel. “Piirivalvel olid algul seadmega probleeme. Meie vanema generatsiooni valveseadmed andsid liiga palju valehäireid. Tasus ainult loomal läbi joosta, kui andis kordonisse häire. Uue tehnoloogiaga on meil silmad olemas, kadusid ära valehäired,” selgitas PPA piirivalveosakonna infovarade talituse juht Kalev Sarapu. Ta lisas, et peamised põhjused, miks otsustati Defendeci tehnoloogiat kasutama hakata, oli seadmete mobiilsus, lihtsus ja autonoomsus.

“Mobiilsus oli üks põhiargumente, mille pärast hakkasime Defendeciga koostööd tegema. Praegu panen seadme sellesse lõiku, homme võtan ära ja panen kahe minuti jooksul järgmisesse lõiku. Muud asjad, näiteks videokaamerad või miski muu, eeldavad kaableid ja infrastruktuuri, mida meil piiri peal ei ole. Oluline on ka lihtsus – kaks minutit ja see toimib. Seade on täielikult autonoomne, keegi ei juhi seda ning järgmise laadimiseni peab vastu kuni 400 päeva või 5000 pilti, sõltuvalt sellest, mis enne täis saab,” tõi Sarapu välja innovaatilise tehnoloogia häid omadusi. PPA jaoks on uus valvesüsteem ka rahaline kokkuhoid, sest Sarapu sõnul on ühe Defendeci seadme komplekt üksteist korda odavam kui hoida näiteks sajameetrist lõiku piirivalve all 24 tundi ööpäevas 365 päeva aastas, mis läheks maksma ligikaudu 80 000 eurot.

“Uue tehnoloogiaga avastasime eelmisel aastal kokku 26% kõigist kinnipidamistest väljaspool piiripunkti, mis on märgatav osa, arvestades, kui palju meil neid seadmeid on. Näiteks esimesel testimisel võtsime kuu aja jooksul kinni nii palju sigareti ülevedajaid, et kokku toodi sealt 78 000 krooni käibemaksu riigile tagasi. Süsteem maksis kaks korda vähem,” märkis Sarapu.

 

Taust

Smartdust  Solution OÜst sai Defendec

2004. aastal lõid Jaanus Tamm, Tauri Tuubel ja Jürgo-Sören Preden firma Smartdust Solutions OÜ, kus hakati arendama targa tolmu ehk arupuru tehnoloogiat. Esmalt otsiti kliente, kellele see tehnoloogia võiks sobida, ning katsetati oma ressursside ja vaba aja arvel, et leida sobivaim lahendus, mida pakkuda. Jõuti turvalisust ja julgeolekut suurendavate lahendusteni ning koostööpartnerina kaasati Eesti piirivalveamet, kellega sõlmiti leping 2009. aastal. 2010. a aprillis sai firma uue nime Defendec, mis näitab keskendumist turvasektorile. 2011. aastal sõitsid firma esindajad mööda maailma ringi ning käisid oma tehnoloogiat pakkumas. Jaanus Tamm ütles, et veetis 260 päeva aastast reisides. Samal aastal ületati käibes ühe miljoni euro piir, mis pani firmat otsima lisainvesteeringuid. Varem oli ettevõttesse raha pannud OÜ WNB Projekt ja OÜ Springcapital. 2012. aastaks kasutatakse Defendeci tehnoloogiat kaheksas riigis.

 

Mis on mis

Defendeci kliendid

Eestis on Defendeci kliendid veel Eesti Energia ja Jõelähtme golfikeskus. Samuti on Defendeci tehnoloogia kasutusel veel teistegi Euroopa riikide piirivalves, näiteks Ukrainas, Montenegros, Albaanias ja Rumeenias. Kokku kasutatakse firma loodud tehnoloogiat kaheksas riigis, mis peamiselt jäävad Euroopasse, kuid uusi arendusi pakutakse ka USAs ning Kagu-Aasias.