Maa- ja biogaas võtab võimu?

Tõsi, Eesti sõltub maagaasi tarnete osas ühest müüjast – Gazpromist, kes saab määrata maagaasi hinda. Aga operatiivne varustuskindlus sõltub hoopis Läti gaasihoidlast, sest kogu talveperioodil kasutatav gaas tuleb sealt. Nii peakski riigi energiapoliitika pöörama tähelepanu tingimustele, kuidas meie lõunanaabrid opereerivad oma gaasihoidlat. Eestile on oluline, et gaasihoidla kasutamine toimuks läbipaistvalt ja ka Eesti energiaettevõtetel oleks võimalik seal gaasi hoiustada.

Teise sammuna tuleb tegeleda hinnakindlusega. Osaliselt aitab veeldatud maagaasi terminali (LNG) rajamine. LNG-terminali tulek võib, aga ei pruugi, gaasi hinda alandada.

Maailma gaasituru võib jagada kolmeks: USA, Euroopa ning Aasia. USAs on gaasihind kõige madalam. Madal hind on tingitud nii kildagaasi laialdasest kasutamisest kui ka gaasituru korraldusest, nimelt kujuneb USAs maagaasi hind nõudluse-pakkumise tagajärjel ega ole seotud nafta hinnaga nagu Eestis. Euroopas on aga gaas omakorda odavam kui Aasias, kusjuures just Aasia sõltub gaasitarnete osas LNG impordist.

Kui Euroopa hakkab rohkem ostma LNGd, on tõenäoline, et meie gaasi hind hakkab lähenema LNG hindadele Aasias, mitte kildagaasi ülepakkumisest räsitud Ameerika siseturu hindadele. Järelikult ei tasu hinnakindluse saavutamisel panna ainsat kaarti LNG-terminalile, vaid pingutada tuleb ka toimiva regionaalse gaasituru arendamisel, mis võimaluse korral annaks motivatsiooni töödelda ja müüa ka muid gaasiliike.

Kolmandaks on vaja täpsustada gaasi koht keskkonnapoliitikas. Maagaasi kasutamine on mitmete teiste fossiilsete kütustega võrreldes keskkonnasõbralikum väiksema CO2 emissiooni tõttu.

Lisades siia Rootsi ja Saksamaa positiivse kogemuse biogaasi kasutamisel transpordisektoris, peaks gaas saama rohkem tähelepanu kui suhteliselt väikese keskkonnamõjuga fossiilne kütus. Gaasi kasutamine võib olla ka kasulik energiaefektiivsuse seisukohast. Elektri asemel võib efektiivsem olla kasutada gaasi.