Äripäeva ja Reformi kohtuheitlus

“Ma arvan, et see on väga mõistlik lähenemine,” kommenteeris Äripäeva esindaja Ants Nõmper kohtuniku ettepanekut. Samas nentis ta, et kohtusaalis tekkinud mulje järgi polnud vastaspool kompromissialdis.

Koos advokaat Carri Ginteriga Reformierakonda kohtus esindanud peasekretär Martin Kuke kommentaar ei sisalda aga ühtegi viidet võimalikule kompromissile. “Reformierakond soovib, et Äripäev avaldaks ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse. Oleme jätnud avaldamise täpse viisi kohtu otsustada. Arvestades seda, et Äripäev pole seni piisavas mahus avaldanud, et nad edendasid oma artikleid valeväiteid kasutades, usume, et kohus peab vajalikuks siiski Äripäeva vigadele piisava tähelepanu juhtimist,” kirjutas Kukk e-kirjas pärast istungit Äripäeva küsimustele vastates.

Võimalused selgitada. Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi sõnul on Äripäev korduvalt pakkunud teisele poolele võimalust toimunut selgitada ja täpsustada. “Tegime seda nii enne kui ka kohe pärast esimese artikli ilmumist. Oleme oma kompromissettepaneku teinud ka pärast Reformierakonna hagi esitamist, näiteks olnud nõus kahe ilmunud lause kohta avaldama täpsustuse. Reformierakonna nõudmised on aga olnud sellised, millega me ei saa nõustuda, sest hagis viidatud eksimused ei puuduta avaldatud lugude põhiväiteid,” rääkis Hundimägi.

“Kõige olulisem fakt on see, et valimisaastatel aitas Reformierakonna propagandaväljaandeid kirjastada firma, mille omanik varjas end Šveitsi privaatpanga abil. See koostöö algas, kui erakonna peasekretär oli praegune justiitsminister Kristen Michal. Neid fakte pole erakond vaidlustanud, sest nutikate inimestena saavad nad aru, et jääksid kohtus kaotajaks,” rääkis Hundimägi.

Tema sõnul on Reformierakonna eesmärk otsida pisivigu, millele tuginedes jätta avalikkusele mulje, et info erakonna koostööst Šveitsi privaatpanga abil peidetud salapärase isikuga on olnud vale. “Äripäeva kompromissivalmidus on olnud tingitud ka sellest, et kohtuvaidlus lõppeks võimalikult kiiresti. Praegu on Reformierakond kohtuasja oskuslikult kasutanud selleks, et keegi ei hakkaks põhjalikumalt uurima nende kahtlasi sidemeid Šveitsi privaatpanga kliendiga,” lausus Hundimägi. Tema sõnul on selle taktika õnge läinud näiteks riigikogu juures tegutsev erakondade rahastamise järelevalve komisjon.

Kuus väidet. Neljapäeval arutleti kohtus kuue väite üle, millest kahe puhul on Äripäev olnud nõus avaldama täpsustuse, ja nelja väite ümberlükkamisele vaidleb ajaleht vastu. Kohtuniku hinnangul nõuab Reformierakond ühel puhul sellise väite ümberlükkamist, mis pole lehes ilmunud. Ülejäänud kolm väidet on aga hinnangulised.

“Kohtunik andis selgelt mõista, et selles osas, kus Äripäev on ise valmis ebaõiged väited ümber lükkama, on mõistlik kokku leppida Äripäeva kahjuks. Ülejäänud osas, kus kohtunik ütles, et hageja on üritanud Äripäevale sõnu suhu panna, soovitas ta teisel poolel Äripäevaga kokku leppida,” rääkis Nõmper.

Kukk sõnas, et Äripäeva valede väidete esitamise taga saab näha soovi ajalehte skandaalsete uudiste toel paremini müüa ja heita halba varju Reformierakonnale. “Lisaks tasub märkida, et Reformierakond on oma hagis vaidlustanud ainult osa Äripäeva ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Ülejäänud nõuete esitamiseks on seaduse kohaselt aega kuni kolm aastat,” lisas ta.

Nõmper lisas, et Reformierakonna taktika on mitte rääkida asjast, vaid leida vormilisi eksimusi, mis üldpilti tegelikult ei mõjuta. Nõmperi hinnangul ei muutu artikli sisu, kui partei poolt vaidlustatu saab lehes täpsustatud.