Täna käivitub ESM

Täna Luksemburgis kohtuvad euroala rahandusministrid peavad ESMi asutamiskoosoleku, mis 500 miljardi eurose laenuvõimega abifondi ametlikult jõustab.

“Kõik on ette valmistatud, ESM saab euroala alalise päästemehhanismina tööle hakata esimesest päevast,” ütles Deutsche Welle vahendusel seni euroala ajutist päästemehhanismi juhtinud Klaus Regling, kellest saab ka alalise päästemehhanismi juht.

ESMi käivitumine on omakorda eeltingimus Euroopa Keskpanga sekkumiseks euroala riikide võlakirjaturule, kus suureks kärisenud intressivahed on märk kartusest, et euro laguneb.

Koos täidavad abilaenu mehhanism ja aktiivsem keskpank olulise lünga rahaliidu algses ülesehituses, kus ei arvestatud üldse võimalusega, et mõni euroala riik võib muutuda maksejõuetuks. Nii ei olnud selleks puhuks seni ka mingeid instrumente. Ent kuidas hakkab välja nägema ESMi roll euroala pankade rekapitaliseerimisel, et katkestada valitsuste ja pankade võlgade vastastikune võimendumine, seda selgust veel ei ole.

Juunis võlgadel vahet ei tehtud. Euroala valitsusjuhtide juuni tippkohtumisel oli pankade päästmise kulu lahku löömine riigi muust võlast (st pankade rekapitaliseerimine ESMist otse) üks olulisemaid otsuseid kriisiratta peatamiseks. Nädalapäevad tagasi teatasid aga Soome, Saksamaa ja Holland, et vanad võlad tuleb riikidel endil ära maksta. ESM oleks kasutamiseks alles tulevaste probleemide lahendamisel, kui euroala pangad on juba allutatud ühisele järelevalvele.

“Mõistlik seisukoht,” kommenteeris Äripäevale Brüsseli mõttekoja CEPS analüütik Cinzia Alcidi. “Esmalt tuleb bilansid puhastada ja alles siis uut kapitali anda. Muidu läheb raha kaotsi.”

Samas võivad kapitaliturud Hispaania ja Iirimaa jaoks sellisel juhul lukku minna, kui võlakergendust ei tule, andes kokku dilemma, mida on väga raske lahendada, tunnistas Alcidi.

Saksamaa ja Soome kahtlevad ühtlasi euroala pangandusliidu kiires käivitumises, mis on eeltingimus pankade rekapitaliseerimiseks ESMist otse. Euroala lõunapoolsemad riigid seevastu toetavad Euroopa Komisjoni plaani käivitada pangandusliit juba 2013. aasta algusest.

“Oleme selles ühte meelt,” ütles reedel Itaalia peaminister Mario Monti pärast nõupidamist Prantsusmaa, Hispaania, Portugali ja Malta valitsusjuhtidega.

Hispaania abipakett on aja küsimus. Hispaania peaminister Mariano Rajoy kordas samal kohtumisel, et Hispaania pole veel otsustanud, kas küsida euroala riikidelt ulatuslikumat abipaketti kui pankadele palutud kuni 100 miljardit eurot.

Alcidi on kindel, et Hispaania abipakett on vaid aja küsimus. Sõnade ja lubaduste aeg on möödas. “Kriis ei lahene enne, kui raha on lauale käidud ja kulutatud,” ütles Alcidi.

Hispaaniast saaks nii ESMi esimene klient. Samuti on Euroopa Keskpank valmis oma tugiostuprogrammi käivitama, ütles keskpanga juht Mario Draghi läinud nädalal pressikonverentsil.

Hispaania pelgab aga abi tingimusi, mis Draghi sõnul ei pea sugugi olema karistavad. Ent viivitama ajendab Hispaaniat ka Saksamaa, kes tahaks võimalikud lähiaja abipaketid parlamendile esitada ühe paketina. Hispaaniale lisaks on arutusel abipakett Küprosele ning olukord Kreekas.

Kreeka peaminister Antonis Samaras ütles reedel, et kui riik järgmist 31,5 miljardit eurot abilaenust varsti kätte ei saa, on valitsusel novembriks raha otsas.

Kreeka otsus viibib. Täna ei otsusta euroala rahandusministrid selle kohta veel midagi, kuna kõnelused abiprogrammi täitmise üle alles jätkuvad.

IMF on survestanud euroala riike kas Kreekale lisaabi andma või osaliselt Kreekale antud abilaene maha kandma, kuna võlakoorem käib riigile ikka alles üle jõu. IMF hoiatab, et võib Kreeka rahastamise peatada.

Väljavaatele, et Euroopa Keskpank Kreeka võlakoormat kergendada aitaks, tõmbas Mario Draghi aga kriipsu peale.

“Oleme korduvalt öelnud, et igasugune meie bilansis olevate võlakirjade restruktureerimine on sisuliselt riigi võla rahastamine,” ütles Draghi pressikonverentsil. Seda keskpank teha ei või.

Kõnelused troikaga (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajatega) jätkuvad, otsuseid oodatakse eurogrupi kohtumiselt novembris.

Homme saabub Ateenasse visiidile Saksamaa kantsler Angela Merkel. See on esimene visiit pärast Kreeka võlakriisi puhkemist kolm aastat tagasi ning seda tõlgendatakse kui Saksamaa toetusavaldust Kreeka praegusele valitsusele.

“Me näeme, et Samarase valitsus pingutab, et reforme ellu viia, ning soovime seda toetada,” ütles reedel Merkeli pressiesindaja Steffan Seibert.

Finantstehingute maks kogub toetust

Homme arutavad ELi rahandusministrid hetkeseisu ettepanekus kehtestada finantstehingute maks.Juunis andsid valitsusjuhid rohelise tule ideega edasi liikumiseks n-ö süvendatud koostöö vormis, kuna kõik riigid pole uue maksuga nõus. Vaja on vähemalt üheksa riigi toetust.Maksu kannustavad tagant Saksamaa ja Prantsusmaa, kellega on liitunud Austria, Belgia, Portugal ja Sloveenia.Septembri lõpus istungil teemat arutanud Eesti valitsus otsustas liituda vähemalt maksu algatusgrupiga.“Me ei taha olla nende hulgas, kellele lõpuks jääb pelk võimalus, kas kellegi teise poolt väljatöötatud ettepanekutega liituda või liitumata jätta,” ütles peaminister Andrus Ansip põhjenduseks. “Parem on ikkagi olla mõttekodades, initsiatiivgruppides kui lohiseda kusagil järel.” Maksu kehtestamine on eraldi otsus.

 

Mis on mis

ESM saavutab täismahu kolme aastaga

ESMi käivitumise järel maksavad liikmesriigid oktoobris fondi kapitali sisse 32 mld eurot, mis tagab ESMile laenuvõime 200 mld eurot. (Eesti tänavune sissemakse sellest 60 mln eurot)Tuleval aastal makstakse sisse veel 32 mld ja 2014. aastal ülejäänud 16 mld, millega ESM saavutab maksimaalse laenuvõime 500 mld eurot.Abivajajatele edasilaenatava raha laenab ESM turult.ESMi eelkäija EFSF pole käivitumisest saadik (2010 juuni)kahju kandnud. AAA-reitinguga EFSF on võlakirju müünud ka negatiivse intressiga.Agentuur Moody’s on hoiatanud, et ESM võib saada madalama reitingu.Et ESMi laenuvõime ja EFSFi juba võetud kohustused liidetakse, on Eesti maksimaalne garantii abifondide ees kõige mustema stsenaariumi korral ligikaudu 2,3 mld eurot, ütles rahandusminister Jürgen Ligi läinud nädalal riigikogus.