Kuritegevus kolme kvartali järel kerges languses

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 12. oktoober 2012 kell 8:42
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuritegevus kolme kvartali järel kerges languses
Üheksa kuuga on kuritegevus Eestis vähenes mullusega võrreldes kaks protsenti, teatas justiitsministeerium.
Üheksa kuuga registreeriti 31 008 kuritegu, mida on 743 võrra vähem kui aasta tagasi. Võrreldes eelmise aastaga on kuritegude arv kasvanud 89 kuriteoliigi puhul ning vähenenud 106 puhul.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on kuritegevuse vähenemine hea suundumus, kuna võrdlus käib eelmise aastaga, kus kuritegevuse üldtase järsult langes.
"Eeskätt vähenevad varavastased kuriteod ja just vargused. Suurenenud on isikuvastased kuriteod ja eeskätt kehalised väärkohtlemised. Tuleb märkida ka seda, et kui aasta esimesel poolel olid käärid mitmegi kuriteoliigi osas võrreldes mullusega suured, siis nüüd on erinevused mullusega vähenema hakanud," märkis ta.
"Näiteks on joobes juhtimise kuritegude arvu kasv vähenenud kaheksalt protsendilt esimesel poolaastal pooleteist protsendini üheksa kuu võrdluses. See tähendab muutust paremuse poole ka liikluses," kinnitas Michal.
Vargusi registreeriti üheksa kuuga Eestis 14 321, see on ligi kuus protsenti ja 919 juhtumit vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Varguste arvu vähenemise taga on eelkõige eluruumidest toimepandud varguste vähenemine, kuid langust on näha ka sõidukivarguste osas. Samas kauplusevarguste arv on jäänud mullusega samale tasemele.
Lisaks vargustele on võrreldes mullusega vähenenud ka teised enamlevinud varavastased kuriteod. Kelmusi registreeriti üheksa kuuga 1228, mis on 5% ja 69 juhtumit vähem kui 2011. aastal. Röövimiste arv on aga vähenenud 10% võrra 344 kuriteoni.
Vägivallakuritegude puhul on 2012. aastal ilmnenud vastassuunalised trendid raskemate ning kergemate kuritegude osas. Ühelt poolt vähenes tapmiste arv üheksa kuuga 13 juhtumi võrra 59 kuriteoni, teiselt poolt kasvas aga kehalise väärkohtlemise registreerimine 10% – üheksa kuuga registreeriti 3877 kuritegu.
Justiitsminister Kristen Michali hinnangul väljendavad need arvud ilmselt ikkagi positiivseid muutusi. "Tapmiste ja mõrvade puhul on tegu iseseisvusaja madalaima näitajaga, mis räägib iseenda eest. Kehalise väärkohtlemise puhul usun ma, et nendes arvudes väljendub selge prioriteedi seadmine perevägivalla juhtumite menetlemisele ja politsei ning prokuratuuri hea töö," kinnitas ta.
"Kui menetlusasutustes võetakse juhtumeid täie tõsidusega, siis hakkavad ka inimesed julgemalt politsei poole pöörduma ja usaldus kasvab," lisas minister.
Kehalise väärkohtlemise juhtumite registreerimine kasvas võrreldes mullusega enim Harjumaal, kus üheksa kuuga on juhtumite arv kasvanud 28%.
Hetkel kuum