Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubakeskused asusid võidurelvastuma

    Seitsme miljoni külastaja meelitamiseks investeerib Ülemiste keskus 30 miljonit eurot ja laieneb enam kui kaks korda, 100 000 ruutmeetrini. Investeering kaubanduses pole sugugi erand, vaid saamas pigem reegliks.

    Äripäeva hinnangul on kaupmehed alustanud Eesti turul võidurelvastumist, olles ühed julgemad investeerijad. Eesmärk on ilmselt kasutada ära soodsat, madala intressiga laenuaega selleks, et sihtida parimat positsiooni mõne aasta pärast, kui majandus taas kasvule pöördub. Juba selle aasta esimesel nädalal kirjutasime, et kogenud kinnisvarahaid ennustavad Eestile kasvu.
    Miks? Saime toona kinnitust, et vaatamata väikesele turule planeeritakse Tallinnasse lähiaastatel rajada vähemalt kuus uut kaubanduskeskust. Seejuures edu ennustati eelkõige turule naasvatele kogenud ja tunnustatud tegijatele. Kuna tegu on kapitalimahuka, aega ja teadmisi nõudva ning üsna riskantse projektiga, näitab ainuüksi plaanide olemasolu, et hoolimata ümbritsevast ebakindlusest ja määramatusest näevad pikaajalised investorid Eestis endiselt kasvupotentsiaali.
    Kui toona kogusime turul liikuvad jutud kokku, siis täna saame reastada juba väljakuulutatud plaanid. Ülemiste kõrval on jõuliselt investeerima asunud ka näiteks Selver. Tõsi, kaubanduskeskuste asemel panustab börsifirma Tallinna Kaubamaja uude kodupoodide kontseptsiooni ning plaanib avada lähiaastatel mitmeid väikekauplusi erinevates Eesti linnades. Mitmel pool on kopp juba maasse löödud.
    Ülemiste põhiline konkurent on aga börsile naasmisega näppu lõiganud Pro Kapital. Ettevõttele kuuluv Tallinna Moekombinaat rajab Peterburi, Tartu, Järvevana ja Suur-Sõjamäe teede ristumiskohta 131 000ruutmeetrise üldpinnaga kaubanduskeskust. See on ka põhjus, mis sundis Ülemiste keskuse omanikku Linstowi otsuse tegemisel kiirustama. Sest lähedale Lasnamäele J. Smuuli tee ja Narva maantee ristumiskohta plaanib börsifirma Merko Ehituse sõsar, kinnisvaraarendusettevõte E.L.L. Kinnisvara rajada 2014. aastaks 100 miljonit eurot maksva keskuse.
    Väide, et kaubanduskeskused ei tasu ennast ära, ei põhine faktidel. Esiteks – Eestis tegutsevad kaubakeskused väga kõrge rentaablusega. Näiteks Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS lõpetas 2010. aasta ligi 100% rentaablusega. Teiseks – olemasolevad kaubanduskeskused on üürilistest pungil ja uutele või konkurentidele ei jätku ruumi.
    Eesti kaubanduspindade turul domineerivad suuremad kaubanduskeskused, kus on ruumi alla ühe protsendi. Ning juba uut kaubanduskeskust ehitama asudes on suur hulk rendipindadest kaetud. Aga unustada ei saa sedagi, et näiteks Tallinnas on vähe kaubanduskeskuste poolt “asustamata” kohti, kuhu tasub investeerida.
    Näiteks ligi 100 000 elanikuga Lasnamägi. Või Kopli ja Pelgulinna rajoon. Ilmselt on investoritele kindlust lisanud ka viimasel aastal toimunud sisetarbimise kasv. Masu läbinud investorite usk toetub ikkagi arvudele.
    Lisaks näevad nad Tallinna märksa suuremalt kui tavalised linnakodanikud. Läänemere kaubahoovina. Seda ei külasta ainult kohalikud või lähivaldade elanikud, vaid neile lisanduvad miljonid ostuturistid, kelle seas domineerivad soomlased, aga üha enam ka näiteks venelased.
  • Hetkel kuum
Erkki Kubber: missiooniettevõtted võivad olla rikkad
Raha ja suur mõju, mis muudab inimeste elusid, saavad ja peavad käima käsikäes, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day kaasasutaja Erkki Kubber.
Raha ja suur mõju, mis muudab inimeste elusid, saavad ja peavad käima käsikäes, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day kaasasutaja Erkki Kubber.
Wall Streeti päev otsa kestnud pinev ootus lõppes lahja lõpuga
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Põllumeestele antakse 19 miljonit toetust biometaani tootmiseks
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Inimesed riigile intressivaba laenu anda ei tahtnud: tulumaksu tagastus oli oodatust väiksem
Nelja kuuga laekus eelarvesse makse oodatust 132 miljonit eurot rohkem, seda mõjutasid nii pankade erakorralised dividendid, aga ka inimeste tavapärasest teistsugune käitumine maksuvaba tulu arvestamisel.
Nelja kuuga laekus eelarvesse makse oodatust 132 miljonit eurot rohkem, seda mõjutasid nii pankade erakorralised dividendid, aga ka inimeste tavapärasest teistsugune käitumine maksuvaba tulu arvestamisel.