Kaubakeskused asusid võidurelvastuma

Äripäeva hinnangul on kaupmehed alustanud Eesti turul võidurelvastumist, olles ühed julgemad investeerijad. Eesmärk on ilmselt kasutada ära soodsat, madala intressiga laenuaega selleks, et sihtida parimat positsiooni mõne aasta pärast, kui majandus taas kasvule pöördub. Juba selle aasta esimesel nädalal kirjutasime, et kogenud kinnisvarahaid ennustavad Eestile kasvu.

Miks? Saime toona kinnitust, et vaatamata väikesele turule planeeritakse Tallinnasse lähiaastatel rajada vähemalt kuus uut kaubanduskeskust. Seejuures edu ennustati eelkõige turule naasvatele kogenud ja tunnustatud tegijatele. Kuna tegu on kapitalimahuka, aega ja teadmisi nõudva ning üsna riskantse projektiga, näitab ainuüksi plaanide olemasolu, et hoolimata ümbritsevast ebakindlusest ja määramatusest näevad pikaajalised investorid Eestis endiselt kasvupotentsiaali.

Kui toona kogusime turul liikuvad jutud kokku, siis täna saame reastada juba väljakuulutatud plaanid. Ülemiste kõrval on jõuliselt investeerima asunud ka näiteks Selver. Tõsi, kaubanduskeskuste asemel panustab börsifirma Tallinna Kaubamaja uude kodupoodide kontseptsiooni ning plaanib avada lähiaastatel mitmeid väikekauplusi erinevates Eesti linnades. Mitmel pool on kopp juba maasse löödud.

Ülemiste põhiline konkurent on aga börsile naasmisega näppu lõiganud Pro Kapital. Ettevõttele kuuluv Tallinna Moekombinaat rajab Peterburi, Tartu, Järvevana ja Suur-Sõjamäe teede ristumiskohta 131 000ruutmeetrise üldpinnaga kaubanduskeskust. See on ka põhjus, mis sundis Ülemiste keskuse omanikku Linstowi otsuse tegemisel kiirustama. Sest lähedale Lasnamäele J. Smuuli tee ja Narva maantee ristumiskohta plaanib börsifirma Merko Ehituse sõsar, kinnisvaraarendusettevõte E.L.L. Kinnisvara rajada 2014. aastaks 100 miljonit eurot maksva keskuse.

Väide, et kaubanduskeskused ei tasu ennast ära, ei põhine faktidel. Esiteks – Eestis tegutsevad kaubakeskused väga kõrge rentaablusega. Näiteks Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS lõpetas 2010. aasta ligi 100% rentaablusega. Teiseks – olemasolevad kaubanduskeskused on üürilistest pungil ja uutele või konkurentidele ei jätku ruumi.

Eesti kaubanduspindade turul domineerivad suuremad kaubanduskeskused, kus on ruumi alla ühe protsendi. Ning juba uut kaubanduskeskust ehitama asudes on suur hulk rendipindadest kaetud. Aga unustada ei saa sedagi, et näiteks Tallinnas on vähe kaubanduskeskuste poolt “asustamata” kohti, kuhu tasub investeerida.

Näiteks ligi 100 000 elanikuga Lasnamägi. Või Kopli ja Pelgulinna rajoon. Ilmselt on investoritele kindlust lisanud ka viimasel aastal toimunud sisetarbimise kasv. Masu läbinud investorite usk toetub ikkagi arvudele.

Lisaks näevad nad Tallinna märksa suuremalt kui tavalised linnakodanikud. Läänemere kaubahoovina. Seda ei külasta ainult kohalikud või lähivaldade elanikud, vaid neile lisanduvad miljonid ostuturistid, kelle seas domineerivad soomlased, aga üha enam ka näiteks venelased.