Andmekaitse: otseturundusest peab saama keelduda

Isikuandmete kaitse seadus ütleb selgelt, et otseturustuseks võetav nõusolek peab olema igal ajal tagasi võetav – tüüptingimuste üle inimene aga läbi ei räägi.

Inspektsioonile kaevatakse, et kui ollakse sõlminud lepingu mõne teenuse osutamiseks, saadab ettevõte kas reklaame või rahuloluküsitlusi, ilma et oleks selleks eraldi kokku leppinud. Tüüptingimused on lepingu selline osa, mille puhul inimesel puudub võimalus kaasa rääkida ja neid mõjutada. Otseturundusest aga peab inimene saama keelduda.

Eesti Energia teatel pole eraldi andmete kasutamise nõusolekut  vaja, kui nad teevad oma elektriklientidele pakkumisi lepingu muutmiseks või pikendamiseks. "Näiteks kui saadame oma klientidele teavituse, milles informeerime neid seniste elektrienergia müügilepingute lõppemisest 31. detsembril 2012 ning selgitame, et lepingu alusel tarbimise jätkamiseks peab klient valima uue müüja ning sealjuures üheks valikuks on sõlmida uus leping Eesti Energiaga, ei ole eraldi nõusoleku võtmine vajalik," selgitas Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik.

Elektrifirma peab küsima andmete kasutamiseks luba, kui nad soovivad kliendile teha pakkumise, mis ei ole seotud nende senise lepingu, selle muutmise või pikendamisega. "Elektrilepingu tüüptingimused sätestavad ka seda, et kui õigusaktist ei tulene, et müüjal on õigus töödelda vastavaid andmeid õigusakti alusel ja kliendi nõusolekuta, on kliendil õigus võtta nõusolek andmete töötlemiseks tagasi," lausus Vennik. "Kui klient saab e-posti teel pakkumise, on sellele alati lisatud link, mille kaudu saab edasistest pakkumistest loobuda," märkis ta.

Samas on Eesti Energia saatnud viimastel nädalatel klientidele kirju, kus pole võimalust edaspidistest otseturundusteadetest loobuda.

Kuidas kommenteerib olukorda inspektsioon ning kuidas oleks õige otseturunduse nõusolekut lepingus kirja panna, loe tänases Äripäevast.