Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiatootjad: valitsus eirab kokkuleppeid

    Neljapäeval valitsuselt heakskiidu saanud elektrituruseaduse eelnõu ärritas taastuvenergiatootjaid, kes ähvardavad vajadusel valitsuse vastu kohtusse minna.

    Valitsuses heakskiidu leidnud kujul vähendatakse eelnõuga olemasolevatele tuuleenergia tootjatele makstavaid toetusi 18 protsenti. Ettevõtjate sõnul rikutakse sellega sõlmitud kokkulepet.
    Tänavu suvel leppisid ministeerium ja Eesti Taastuvenergia Koda kokku taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetamise uutes põhimõtetes, millest majandusministeerium lubas lähtuda elektrituruseaduse eelnõu väljatöötamisel. Valitsus märkis, et eelnõus toodud toetusskeem on taastuvenergia tootjatega saavutatud kompromisslahendus, mis hoiab võrreldes praegu kehtiva skeemiga tarbijatele 2020. aastani kokku kuni 300 miljonit eurot taastuvelektri eest makstavat tasu.
    Asjata peetud läbirääkimised. Taastuvenergiatootjaid aga leiavad, et valitsus ei pidanud lubadusest kinni. Neile jääb arusaamatuks, miks üldse peeti kuude viisi läbirääkimisi, kui niikuinii otsustati teistmoodi. “Olukord, kus tuulenergia tootjate suhtes säilitatakse seaduses 600 GWh piirang ning samal ajal vähendatakse ka makstavate toetuste suurust, ei ole aktsepteeritav. Kokkuleppe järgi kompenseeris 600 GWh piirangu kaotamine toetuse vähendamist.  Tegu on reaalse kärpega olemasolevatele tootjatele ning sellega kindlasti nõustuda ei saa,” rõhutas taastuvenergia koja juht Rene Tammist.
    Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul ütles koalitsioon selgelt välja, et olemasolevate tootjatega tuleb läbi rääkida ning leida mõistlik kompromiss. Assotsiatsioon on seisukohal, et taastuvenergia kohustus tuleks tarbijatelt ära võtta, sest seda saab vabalt finantseerida teistest allikatest. “See oli ka põhjus, miks me koostöös majandusministeeriumiga päris pikalt läbirääkimisi pidasime: me oleme nõus, et toetuste süsteemi tuleb muuta, küsimus on, kuidas seda teha,” selgitas Kasonen.
    Tuuleenergia Ühendus ei välista kohtusse minekut. Tuuleenergia ühenduse kõneisik ja tuuleenergia ettevõtte Windpower Holding juhi Alan Senkeli sõnul pole ühendus küll praegu kohtuplaanile keskendunud, kuid ka ei välista seda stsenaariumi. “Pigem tuleb meil selgitada ja informeerida valitsust ja riigikogu  probleemidest ja võimalikest lahendustest, mis aitavad riigi eesmärke teenida. Muidugi arvestades, et tehtud on märkimisväärseid kulutusi, toetudes seadustele, siis on igal arendajal ilmselt vastutus oma investorite ees, mis dikteerib käitumist negatiivse stsenaariumi korral. Meie lootus on praegu siiski selgitades tõeni jõuda,” märkis Senkel.
    Lootust, et riigikogu lähtub seaduseelnõu muutmisel sõlmitud kokkuleppest, avaldas ka  taastuvenergia koja juht Rene Tammist. Vastupidisel juhul ei jää kojal muud võimalust, kui otsida oma õiguste kaitsmisel abi teistest vahenditest, lisas ta.
    Kokkuleppest on mitmes kohas mööda mindud. Tammisti sõnul on kokkuleppest mööda mindud ka mitmes teises punktis. “Biomassi keskmise kilovatt-tunni hinna arvutuspõhimõtetes, konkurentsiametiga kooskõlastatavate toetusmäärade arvutuspõhimõtetes ja hakkepuidul töötavate tööstuslike koostootmisjaamade toetamises lepiti kokku teisiti,” loetles Tammist. Kuivõrd eelnõu pole kokkuleppega kooskõlas, jääb tema sõnul selgusetuks, kuidas saab uuele toetusskeemile alustada riigiabi loa taotlemist, enne kui riigikogu on seaduseelnõu kokkuleppega vastavusse viidud. Lisaks piirab eelnõu kodumaisel ressursil põhinevate elektrijaamade rajamist kokkuleppest erinevatel tingimustel, lisas Tammist.
    Kaks asja, mida tuuleenergia ühenduse hinnangul peaks seaduses esimesena muutma, on, et ei piirataks toetuse saajaid ehitusloaga (kui vaja piirata, siis liitumislepinguga) ja et ei pandaks 600 Gwh piiri.
    Kommentaar
    Kummutame mõne valearusaama
    Tuuleenergia Ühendus, koondab 77% Eestis töötavatest ja rajamisel olevatest tuuleenergiaparkidest Majandusministeerium on kahjuks kirjutanud elektrituru seadust tuulenergeetika turuosaliste enamiku arvamust isegi küsimata, rääkimata dialoogist.Tuuleenergia on kõige odavam energia. Tuul nimelt ei maksa midagi, teistel energiakandjatel on ressursimaksud. Toetada tuleb aga tuuleenergia jaamade püstitamist. Kui energiaettevõtjad ei saa ise selliste investeeringutega hakkama liiga pikaajalise või väikese tasuvuse tõttu, siis peabki riik suunama investoreid pikas perspektiivis vajalikule tegevusele. Kui seda praegu mitte teha, siis tehakse seda hiljem veel kallimalt.
    Miks ei ole õige panna tuule­energia toetustele 600 GWh lage? Sisuliselt tähendaks see, et limiidist jätkub vaid olemasolevate ja mõne üksiku praegu lõppfaasis valmiva tuuliku toetuseks, uutele rajatavatele tuulikutele aga mitte. Riigikontrolli aruande järgi toodeti 2011. aastal Eesti elektrienergiast tuuleenergia abil üksnes 2,9%, mis on 368 GWh. Siit lihtne arvutada, et kui jäetakse 600 GWH piir tuuleenergiale, saaks olla tuulest toodetud elektri osakaal maksimaalselt kõigest 4,9% (2011. aasta tootmise baasil, mis igal aastal suureneb).Püütakse ka väita, et piiranguteta toetuste puhul tekib liiga palju uusi elektrijaamu, mis viib süsteemi tasakaalust välja – see on aga vale, seda jälgib ja koordineerib väljastatavate liitumislubade kaudu Elering. Ka see on vale, et nii kulub toetusteks liiga palju rahva raha – siiani on 80 protsenti taastuvenergiatoetustest läinud Eesti Energia Narva “ahjudesse” ilma igasugust uut väärtust loomata.Riigikontrolli andmetel maksti aastail 2008–2012 eraomanikest taastuva energia tootjaile toetusi kokku 34 miljonit eurot, samal ajal kui Eesti Energia põlevkivijaamad said otsetoetusi 148 miljonit eurot. Piirangud teenivad ainult olemasolevate jaamade, peamiselt Eesti Energia huve.
    Keskkonnaefekt. Demagoogiline on väita, et taastuvenergiat on meil vaja üksnes Eestis tarbitavaks elektriks ja mingi võimalikult minimaalne protsent. Tegelikkuses on elektritootmisel üha suurenev ekspordipotentsiaal: näiteks 2011. aastal oli see 45% kogu tootmisest (eksport on 10 aastaga 370% kasvanud).Siin tulebki mängu keskkonnateema, sest põlevkivielektri ekspordi puhul jäävad kogu Eestist väljamüüdud ja mujal kasutatud elektri tootmiseks toimunud saastamine ja tootmisjäägid Eestisse.
    Mis on mis
    Valitsuse eesmärk
    Energiapoliitiline eesmärk mitmekesistada energiatootmisportfelli, milles on teatud ruum taastuvenergiale.Taastuvenergia uue skeemi väljapakkumine ei pidanud lahendama küsimust, miks 2007. aastal riigikogu sellise eelnõu vastu võttis. Valitsuse küsimus ei olnud kedagi karistada. Valitsuse eesmärk oli see süsteem niimoodi paika loksutada järgnevaks seitsmeks aastaks, et tarbija huvid oleks kaitstud ja tarbija ei toetaks seda rohkem, kui Eesti on oma taastuvenergia eesmärgiks seadnud kuni aastani 2020.Need investorid, kes on Eestis investeerinud alates 2007. aastast, et nemad ei saaks Eesti riigi suunas näppu vibutada, et muudaksime justkui Eesti investeerimiskeskkonda ebakindlamaks ega arvesta nende õigustatud ootusi.Allikas: majandusminister Juhan Parts
    Üks küsimus
    Miks me toetame tuuleparke?
    Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister Me tahame tarbija kulul toetada investeeringuid nii palju, kui on vajalik meie seatud eesmärkide ja võetud Euroopa kokkulepete täitmiseks. Ehk teisisõnu tähendab see seda, et tuulikute puhul enam-vähem ongi see situatsioon.Kui me võtame arvesse veel mitte tööle hakanud tuulepargid, millel on õigustatud ootu-sed, siis me ei näe tõepoolest uusi tuulikuid, mis võiks pretendeerida sellele toetusele, välja arvatud juhul, kui nad oleksid majanduslikult soodsamad kõigist teistest võimalustest.Ja teine (toetuse põhjus – toim), kui tuulepargid suudavad investeerida ning müüa oma kaupa turu tingimustel. Ma ei välista sellist varianti, sest Euroopa Liidus on ju rakendamisel roheliste sertifikaatide kauplemise süsteem.Tarbijate kulul me tahaks edaspidi toetada ikkagi sel juhul, kui tõepoolest nad on kõige soodsamad ja meie rahvusvaheline kohustuse määr nõuab seda.Allikas: vastused ajakirjanike küsimustele eelmise nädala neljapäeval valitsuse pressikonverentsil
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Soome laskemoonatootja ehitab uue tehase
Soome kaitsetööstusfirma Nammo sõlmis uue tehase ehitamise eellepingu omavalitsustele kuuluva kinnisvaraarendusfirmaga, kirjutas Kauppalehti.
Soome kaitsetööstusfirma Nammo sõlmis uue tehase ehitamise eellepingu omavalitsustele kuuluva kinnisvaraarendusfirmaga, kirjutas Kauppalehti.
G7 annab Ukrainale Vene külmutatud varade intresside tagatisel 50 miljardit laenu Tsahkna: aeg on liikuda ka varade enda juurde
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.