28. oktoober 2012 kell 21:00

Energiatootjad: valitsus eirab kokkuleppeid

Neljapäeval valitsuselt heakskiidu saanud elektrituruseaduse eelnõu ärritas taastuvenergiatootjaid, kes ähvardavad vajadusel valitsuse vastu kohtusse minna.

Valitsuses heakskiidu leidnud kujul vähendatakse eelnõuga olemasolevatele tuuleenergia tootjatele makstavaid toetusi 18 protsenti. Ettevõtjate sõnul rikutakse sellega sõlmitud kokkulepet.

Tänavu suvel leppisid ministeerium ja Eesti Taastuvenergia Koda kokku taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetamise uutes põhimõtetes, millest majandusministeerium lubas lähtuda elektrituruseaduse eelnõu väljatöötamisel. Valitsus märkis, et eelnõus toodud toetusskeem on taastuvenergia tootjatega saavutatud kompromisslahendus, mis hoiab võrreldes praegu kehtiva skeemiga tarbijatele 2020. aastani kokku kuni 300 miljonit eurot taastuvelektri eest makstavat tasu.

Asjata peetud läbirääkimised. Taastuvenergiatootjaid aga leiavad, et valitsus ei pidanud lubadusest kinni. Neile jääb arusaamatuks, miks üldse peeti kuude viisi läbirääkimisi, kui niikuinii otsustati teistmoodi. “Olukord, kus tuulenergia tootjate suhtes säilitatakse seaduses 600 GWh piirang ning samal ajal vähendatakse ka makstavate toetuste suurust, ei ole aktsepteeritav. Kokkuleppe järgi kompenseeris 600 GWh piirangu kaotamine toetuse vähendamist.  Tegu on reaalse kärpega olemasolevatele tootjatele ning sellega kindlasti nõustuda ei saa,” rõhutas taastuvenergia koja juht Rene Tammist.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul ütles koalitsioon selgelt välja, et olemasolevate tootjatega tuleb läbi rääkida ning leida mõistlik kompromiss. Assotsiatsioon on seisukohal, et taastuvenergia kohustus tuleks tarbijatelt ära võtta, sest seda saab vabalt finantseerida teistest allikatest. “See oli ka põhjus, miks me koostöös majandusministeeriumiga päris pikalt läbirääkimisi pidasime: me oleme nõus, et toetuste süsteemi tuleb muuta, küsimus on, kuidas seda teha,” selgitas Kasonen.

Tuuleenergia Ühendus ei välista kohtusse minekut. Tuuleenergia ühenduse kõneisik ja tuuleenergia ettevõtte Windpower Holding juhi Alan Senkeli sõnul pole ühendus küll praegu kohtuplaanile keskendunud, kuid ka ei välista seda stsenaariumi. “Pigem tuleb meil selgitada ja informeerida valitsust ja riigikogu  probleemidest ja võimalikest lahendustest, mis aitavad riigi eesmärke teenida. Muidugi arvestades, et tehtud on märkimisväärseid kulutusi, toetudes seadustele, siis on igal arendajal ilmselt vastutus oma investorite ees, mis dikteerib käitumist negatiivse stsenaariumi korral. Meie lootus on praegu siiski selgitades tõeni jõuda,” märkis Senkel.

Lootust, et riigikogu lähtub seaduseelnõu muutmisel sõlmitud kokkuleppest, avaldas ka  taastuvenergia koja juht Rene Tammist. Vastupidisel juhul ei jää kojal muud võimalust, kui otsida oma õiguste kaitsmisel abi teistest vahenditest, lisas ta.

Kokkuleppest on mitmes kohas mööda mindud. Tammisti sõnul on kokkuleppest mööda mindud ka mitmes teises punktis. “Biomassi keskmise kilovatt-tunni hinna arvutuspõhimõtetes, konkurentsiametiga kooskõlastatavate toetusmäärade arvutuspõhimõtetes ja hakkepuidul töötavate tööstuslike koostootmisjaamade toetamises lepiti kokku teisiti,” loetles Tammist. Kuivõrd eelnõu pole kokkuleppega kooskõlas, jääb tema sõnul selgusetuks, kuidas saab uuele toetusskeemile alustada riigiabi loa taotlemist, enne kui riigikogu on seaduseelnõu kokkuleppega vastavusse viidud. Lisaks piirab eelnõu kodumaisel ressursil põhinevate elektrijaamade rajamist kokkuleppest erinevatel tingimustel, lisas Tammist.

Kaks asja, mida tuuleenergia ühenduse hinnangul peaks seaduses esimesena muutma, on, et ei piirataks toetuse saajaid ehitusloaga (kui vaja piirata, siis liitumislepinguga) ja et ei pandaks 600 Gwh piiri.

Kommentaar

Kummutame mõne valearusaama

Tuuleenergia Ühendus, koondab 77% Eestis töötavatest ja rajamisel olevatest tuuleenergiaparkidest Majandusministeerium on kahjuks kirjutanud elektrituru seadust tuulenergeetika turuosaliste enamiku arvamust isegi küsimata, rääkimata dialoogist.Tuuleenergia on kõige odavam energia. Tuul nimelt ei maksa midagi, teistel energiakandjatel on ressursimaksud. Toetada tuleb aga tuuleenergia jaamade püstitamist. Kui energiaettevõtjad ei saa ise selliste investeeringutega hakkama liiga pikaajalise või väikese tasuvuse tõttu, siis peabki riik suunama investoreid pikas perspektiivis vajalikule tegevusele. Kui seda praegu mitte teha, siis tehakse seda hiljem veel kallimalt.

Miks ei ole õige panna tuule­energia toetustele 600 GWh lage? Sisuliselt tähendaks see, et limiidist jätkub vaid olemasolevate ja mõne üksiku praegu lõppfaasis valmiva tuuliku toetuseks, uutele rajatavatele tuulikutele aga mitte. Riigikontrolli aruande järgi toodeti 2011. aastal Eesti elektrienergiast tuuleenergia abil üksnes 2,9%, mis on 368 GWh. Siit lihtne arvutada, et kui jäetakse 600 GWH piir tuuleenergiale, saaks olla tuulest toodetud elektri osakaal maksimaalselt kõigest 4,9% (2011. aasta tootmise baasil, mis igal aastal suureneb).Püütakse ka väita, et piiranguteta toetuste puhul tekib liiga palju uusi elektrijaamu, mis viib süsteemi tasakaalust välja – see on aga vale, seda jälgib ja koordineerib väljastatavate liitumislubade kaudu Elering. Ka see on vale, et nii kulub toetusteks liiga palju rahva raha – siiani on 80 protsenti taastuvenergiatoetustest läinud Eesti Energia Narva “ahjudesse” ilma igasugust uut väärtust loomata.Riigikontrolli andmetel maksti aastail 2008–2012 eraomanikest taastuva energia tootjaile toetusi kokku 34 miljonit eurot, samal ajal kui Eesti Energia põlevkivijaamad said otsetoetusi 148 miljonit eurot. Piirangud teenivad ainult olemasolevate jaamade, peamiselt Eesti Energia huve.

Keskkonnaefekt. Demagoogiline on väita, et taastuvenergiat on meil vaja üksnes Eestis tarbitavaks elektriks ja mingi võimalikult minimaalne protsent. Tegelikkuses on elektritootmisel üha suurenev ekspordipotentsiaal: näiteks 2011. aastal oli see 45% kogu tootmisest (eksport on 10 aastaga 370% kasvanud).Siin tulebki mängu keskkonnateema, sest põlevkivielektri ekspordi puhul jäävad kogu Eestist väljamüüdud ja mujal kasutatud elektri tootmiseks toimunud saastamine ja tootmisjäägid Eestisse.

Mis on mis

Valitsuse eesmärk

Energiapoliitiline eesmärk mitmekesistada energiatootmisportfelli, milles on teatud ruum taastuvenergiale.Taastuvenergia uue skeemi väljapakkumine ei pidanud lahendama küsimust, miks 2007. aastal riigikogu sellise eelnõu vastu võttis. Valitsuse küsimus ei olnud kedagi karistada. Valitsuse eesmärk oli see süsteem niimoodi paika loksutada järgnevaks seitsmeks aastaks, et tarbija huvid oleks kaitstud ja tarbija ei toetaks seda rohkem, kui Eesti on oma taastuvenergia eesmärgiks seadnud kuni aastani 2020.Need investorid, kes on Eestis investeerinud alates 2007. aastast, et nemad ei saaks Eesti riigi suunas näppu vibutada, et muudaksime justkui Eesti investeerimiskeskkonda ebakindlamaks ega arvesta nende õigustatud ootusi.Allikas: majandusminister Juhan Parts

Üks küsimus

Miks me toetame tuuleparke?

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister Me tahame tarbija kulul toetada investeeringuid nii palju, kui on vajalik meie seatud eesmärkide ja võetud Euroopa kokkulepete täitmiseks. Ehk teisisõnu tähendab see seda, et tuulikute puhul enam-vähem ongi see situatsioon.Kui me võtame arvesse veel mitte tööle hakanud tuulepargid, millel on õigustatud ootu-sed, siis me ei näe tõepoolest uusi tuulikuid, mis võiks pretendeerida sellele toetusele, välja arvatud juhul, kui nad oleksid majanduslikult soodsamad kõigist teistest võimalustest.Ja teine (toetuse põhjus – toim), kui tuulepargid suudavad investeerida ning müüa oma kaupa turu tingimustel. Ma ei välista sellist varianti, sest Euroopa Liidus on ju rakendamisel roheliste sertifikaatide kauplemise süsteem.Tarbijate kulul me tahaks edaspidi toetada ikkagi sel juhul, kui tõepoolest nad on kõige soodsamad ja meie rahvusvaheline kohustuse määr nõuab seda.Allikas: vastused ajakirjanike küsimustele eelmise nädala neljapäeval valitsuse pressikonverentsil

Hetkel kuum