Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsiad liiga kallid

    LHV pensionifondide juht Andres Viisemann märkis, et hoiab suurt osa pensionikogujate vara rahas seetõttu, et väärtpaberite hinnad on välisturgudel väga kallid.

    LHV teise samba fondide poolt hallatavast 235 miljonist eurost seisab hetkel pangakontodel ligi kolmandik.
    Viisemann põhjendas raadiosaates, et keskmisest suurem vaba raha hulk on LHV-l ühelt poolt tingitud seetõttu, et nad on investeerinud vähelikviidsele kohalikule aktsiaturule. Teisalt aga seetõttu, et ta peab välisturgude väärtpabereid liialt kalliks.
    "Kui vaadata tänast seisu, kus meie raha osakaal on peaaegu kolmandiku juures fondi varadest, näitab see vägagi palju minu suhtumist väärtpaberiturgude tulevatesse arengutesse. Ma pean enda esimeseks ülesandeks fondiinvestorite raha säilitamist ja ma usun, et tänased väärtpaberihinnad on väga paigast ära ning kallid. Hinnad globaalsetel turgudel on ebaloomulikult tasakaalust välja aetud nii keskpankade rahapoliitika kui ka valitsuste fiskaalpoliitika tulemusena," selgitas pensionifondide juht.
    Viisamanni sõnul on ta esmane ülesanne investorite vara säilitamine ja teine inflatsiooni löömine. Praegu peab ta eesmärgiks investorite vara säilitada ja hoida pensionivarasid sularahas ja mitte väärtpaberitesse minna.
    Väärtpaberite ostmiseks peaks Viisemanni sõnul olema võlakirjatootlused olema 0% kõrgemad ning ettevõtete aktsiad võiks kaubelda oluliselt madalamatel tasemetel.
    Üheks suureks erandiks peab Viisemann aga Eesti kapitaliturgu, kuhu ta on investeerinud läbi võlakirjade (Elering, Eesti Energia), kinnisvara (Efteni kinnisvarafondid) ja aktsiate praeguseks umbes veerandi pensionikogujate varadest.
    "2007.-08. aastal olid meie investeeringud kohalikul turul väga väikesed, kuna me ei leidnud siin toona väärtust. Kuid me kasvatasime oma investeeringuid, kui väliskapital ning kuum raha siit põgenes. Eestisse on meie fondid investeerinud praeguseks veerandi oma varadest. Esmane põhjus on eelkõige selles, et me näeme siin väärtust ja arvame, et tänases ebaselges maailmas leiab kohalikul turul huvitavaid aktsiaid kui ka võlakirju kuhu investeerida," seletas Viisemann.
    Eesti kapitaliturg võiks olla Eestis küll arenenum, kuid vara liikumist ei tohiks tema sõnul suunata regulatsioonidega.
    "Probleemiks on, et meie finantssüsteem on väga panganduskeskne. Koos pankade müügiga välismaalastele on sündinud süsteem, mis finantseerib kohaliku majandust ainult läbi panga bilansi. Meil puudub kapitaliturg, mis oleks konkurendiks pankadele. Kogu rahavoog, mis läheb majandusse kanaliseeritakse läbi panga bilansi ja pankadel pole huvi arendada kapitaliturge," rääkis ta.
    Ettevõtete ainuke võimalus end finantseerida on Viisemanni sõnul minna panka ja küsida laenu. "Pangagrupid võiks juhtida ettevõtteid, kuidas leida ka teistsugust finantseerimist kui pangalaen, aga kahjuks see ei ole pankade huvides. Mulle oleks kasulik, kui kapitaliturg oleks reguleeritud (fondid peaks nt investeerima teatud summa kohustuslikus korras kohalikule väärtpaberiturule – toim.), kuid see ei peaks olema seadustes kirjas," märkis Viisemann.
  • Hetkel kuum
Uuring: klienditeenindus 400 protsenti paremaks? Tehtav!
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
S&P 500 sulgus järjekordselt oma uuel rekordtasemel 5 433,74 punkti juures
Wall Street sulgus neljapäeval erisuunaliselt: S&P 500 tegi sel nädalal juba mitmendat korda juba oma ajaloo rekordi ning edenes +0,23%, Dow 30 langes -0,17% ning Nasdaq tõusis +0,34%.
Wall Street sulgus neljapäeval erisuunaliselt: S&P 500 tegi sel nädalal juba mitmendat korda juba oma ajaloo rekordi ning edenes +0,23%, Dow 30 langes -0,17% ning Nasdaq tõusis +0,34%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Põllumeestele antakse 19 miljonit toetust biometaani tootmiseks
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Rail Balticu projekt on ohus: puudu on kuni 19 miljardit eurot
Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid täna avaldatud ühisaruandes.
Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid täna avaldatud ühisaruandes.