6. november 2012 kell 21:00

EHITUS. Energia mikrotootmine – vastulöök energiahindadele!

2021. aastal peaaegu vältimatuks muutuv energia mikrotootmine on juba praegu kasulik investeering. Aastast 2021 peavad ELi direktiivi järgi olema kõik uued hooned nn liginullenergiahooned.

Isevalmistatavate elektrituulikute töötube korraldava MTÜ Samsaara liikme Madis Oru sõnul tähendab see, et pelgalt soojustades ei ole võimalik Eesti kliimas saavutada vajaminevat energiatõhususe taset ja seega muutuvad selle direktiivi rakendumisel kohapealsed mikrotootmislahendused vajalikuks. “Ühesõnaga  –  see aitab hoida kinnisvara konkurentsis ka järjest karmimaks muutuvate energiatõhususe tasemete kontekstis.”

Tartu Regiooni Energiaagentuuri energeetikaeksperdi Kalle Virkuse sõnul saaks keskmise eramu elektritarbimise määrata vaid juhul, kui on teada keskmine suurus, kuidas seda köetakse, mitmeliikmeline ja milliste tarbimisharjumustega on elanikud. “Väga jämedalt võib arvestada elektri tarbimiseks 30–40 kWh/m² aastas. 100 m² maja puhul teeb see siis 3000–4000 kWh.”

Tööstuslikult toodetud elektrituulikuid ja päikesepaneele müüva Taastuvenergia OÜ juhi Sven Lõokese hinnangul võiks keskmise suurusega eramu elektritarbimine jääda vahemikku 6000–10 000 kilovatt-tundi aastas. “Aga kui klientidega räägin, siis kuulen numbritest 20 000 kilovatt-tundi aastas ja enamgi,” ütles ta. Lõokene toob näiteks kuueliikmelise perekonnaga 150ruutmeetrise neli aastat vana puitkarkassmaja, mille soojustuseks on 25 cm kivivilla seintes, põhikütteks ahjuküte ja külmal ajal antakse juurde soojust elektriradiaatoritega magamistubades. Ühe sellise eramu elektrikulu oli Lõokese sõnul 2011. aastal 6044 kWh, jaanuaris 730 kWh ja juunis 430 kWh.

Valmista renoveerimisel pind ette. Oru sõnul tasub maja komplekssel renoveerimisel kindlasti kaaluda energia kohapealseid mikrotootmisvõimalusi. Energiasäästumeetmete rakendamisel on võimalik eramaja energiatarve viia väga madalale tasemele. “Nii on selle väiksema energiakoguse asendamine taastuvatest allikatest pärineva energiaga realistlikum kui renoveerimata maja juures,” lisas ta. Kuid see, kas üks või teine mikrotootmistehnoloogia on tasuv, sõltub Oru sõnul erinevatest asjaoludest, nagu näiteks keskmine tuule kiirus, kohaliku võrgu valmidus integreerida mikrotootmisvõimsusi või tarbimispaindlikkus.

Kui on käsil uue katuse paigaldamine, siis võib Lõokese sõnul paigaldamise käigus lisada päikesepaneelide siinide kandurid. Seejärel võtab siinide ja paneelide paigaldamine aega näiteks 3,7 kW päikesepaneelide komplekti puhul vaid pool päeva.

Kui renoveeritakse elektrisüsteemi, võiks Lõokese arvates projektis ette näha võrguinverteri ühendamise ja kaablite paigaldamise pööningult kilbiruumi paneelide ühendamiseks või kaabli kilbiruumist tuulegeneraatori paigalduskohale. “Kaabli margi ja ristlõiked annab omanikule seadmeid paigaldav firma,” lisas ta.

Kui küsimus on, kas eelistada päikesepaneele või tuulegeneraatorit, siis mõlemal on oma head ja vead.

Oru sõnul on H. Piggotti disainil põhineva tuuliku maksimaalne kuine tootlikkus keskmise tuule kiirusega 5 m/s (väga hea tuulega asukohad) juures 200–300 kWh. Tippvõimsus jääb 1–2 kW vahele. Selle jaoks tuleb aga tema sõnul valmistada tiivik, mille diameeter on 4,2 meetrit, ning püsimagnetgeneraator, mis kaalub üle 100 kg. “Juhul kui eramaja köetakse näiteks puiduga ning elektrienergiasse suhtutakse säästlikult, on võimalik selle kogusega katta ka kogu majapidamise elektrienergiavajadus.”

Virkus jääb mikrotuulikute suhtes ettevaatlikuks. Kaugemal kui 500 meetrit rannikust tuleb kindlasti teha korralik tuule mõõtmine enne tuulegeneraatori paigaldamist. Kui suure osa energiakulust sellega katta saab, sõltub üldisest elektri vajadusest ja see sõltub tarbimisharjumustest, mida võib nimetada ka “mugavustaluvuseks”. Tema sõnul ongi kõige raskem tegelikult inimeste tarbimisharjumusi muuta, sest kellelegi ei meeldi, kui tullakse ütlema, kuidas keegi peaks elama. See kajastub tema andmetel ka Eestis pärast 1989. aastat ehitatud eramute pindalas, mille suurus sööb ära energiasäästu võrreldes perioodiga, kus eramuid veel massiliselt ei ehitatud, kuid inimesi elas riigi territooriumil rohkem.

Lõokese arvates on elektrituuliku ise valmistamise kasu suhteline, sest tuuliku mast ja inverter on samad mis tööstuslikult valmistatud generaatoril. “Üldiselt jäävad isevalmistatud tuulegeneraatorid 1 kW nominaalvõimsuse kanti ja selline seade suudab toota aastas keskmise tuulega 3,6 m/s 510 kWh aastas”. Isevalmistatud tuulikutel näeb ta mõtet võrgule juurdepääsuta lahenduste juures.

Ole veebimüüjatega ettevaatlik. Tööstuslik tuulegeneraator teenib ennast tasa Lõokese sõnul umbes kümne-viieteistkümne aastaga, kui keskmine tuule kiirus on aastas vähemalt 4,5 m/s. Sellise tuulega kohti on Eestimaal aga vähe. Päikesepaneelide tasuvusaeg on Eesti kliimas umbes 15–20 aastat. Normaalne tasuvusaeg võiks Lõokese arvates viimastel olla 8–12 aastat.

Virkuse arvates on mikrovahendite tasateenimise aeg pigem poliitiline kui tehniline küsimus. “Eestis näib praegu olevat prioriteediks elektrienergia tootmise koondamine riigi ühte nurka vastupidiselt enamikule teistele Euroopa riikidele, kus igasugune energia tootmine püütakse hajutada,” tõdes ta. Mikrotootmise majanduslik tasuvus sõltub Virkuse sõnul eelkõige võrku müüdava elektri hinnast ja muudest võimalikest toetusmeetmetest. “Praegu mikrotootmine ennast puht majanduslikult ära ei tasu,” lisas ta.

Internetiportaalides müüdavate päikesepaneelide ja nende elementide ostmist peab Lõokene mõistlikuks ainult väikeste autonoomsete lahenduste korral ja ka sellisel juhul on see pigem üksikute entusiastide pärusmaa. Tema sõnul võivad isetehtud paneelid olla halvema kvaliteediga ja väiksema niiskuskindlusega, mis juhtmete korrodeerudes vähendab paneeli eluiga 2–3 aastani, samuti võivad tundmatult tootjalt saadud elemendid olla vähem töökindlad. “Päikesepaneelid peavad vastu pidama vähemalt 30 aastat – see ei ole mingi rannapall, et kui ühe suve kestab, siis on hästi läinud. Tootja annab võimsuses kahanemise garantii 25 aasta peale, veebist elemente või tundmatu tootja paneele ostes seda ei saa.”

Samas ei ole Lõokese sõnul vahet, kas osta paneelid veebipoest või ebakompetentse müüja või paigaldaja käest, sest kui paneelide paigaldamisel juhtub midagi, siis tehase garantii neile enam ei kehti.

Peale elektri on päikesekollektorite abil võimalik ka sooja vett toota, kuid Lõokese hinnangul on selle miinus asjaolu, et sooja vett saab salvestada vaid oma koduses boileris ja ületoodang on süsteemis tõsine probleem. Elektrienergia saab aga müüa suvel võrku ja talvel jälle tagasi osta. “Samas üks ei välista teist ja parim kombinatsioon oleks mõlemad lahendused paigaldada. Kui päikesepaneelide lisamine valmis hoonele ei ole keerukas, siis kollektorite puhul tuleks kindlasti juba tehnosüsteeme projekteerides ette näha kollektorite lisamise valmidus.”

Virkuse sõnul on Inglismaal tehtud uuring sooja vee tootmise kohta üks-ühele kohaldatav ka Eestile, sest Eesti päikesekiirguse hulk on sama. Selle järgi võib saada päikesest 60% sooja vee vajadusest. Olulised momendid selle juures on automaatika ja seadistamine ning tarbimisharjumuste arvesse võtmine ja vajadusel nende muutmine, et taastuv­energia kasutamine oleks ka tasuv.

Tasub teada

Tuuliku iseehitamise plussid ja miinused

+materjalide hind on kõvasti madalam kui tööstusliku tuuliku soetamine.tuuliku ehitamine on põnev, selle käigus võib õppida/viimistleda mitut käsitööoskust metallitööst kuni puidu voolimiseni.masina hooldamisel ei tule toetuda sisseostetavale kompetentsile. Igaüks, kes on ise tuuliku ehitanud, oskab ka seda parandada.–ise tuleb garanteerida, et masin ka hästi tööle hakkaks, ise tuleb masinat hooldada (oleneb küll tööstuslikult toodetud tuulikust, kuid üldjuhul on ikkagi sertifitseeritud tuulikute töökindlus suurem kui iseehitataval masinal). Hea ja töötava masina ehitamine on suur ettevõtmine. Motivatsioon ei tohi ehituse jooksul kaduda.iseehitatud masina püstitamisel on keerulisem leida konsensus kohaliku omavalitsusega rajatise loa saamisel. Kui tellida aga mast väljast mõne projekti alusel, on see siiski võimalik.

Pane tähele

Milline tuul  elektri tootmiseks sobib

Võrguinverter ehk vaheldi muundab tuuliku ja paneelide toodetava voolu elektrivõrguga ühildatavaks. Võrguga ühendatav võrguinverter peab olema saanud kohaliku jaotusvõrgu heakskiidu.Päikesepaneelide optimaalne kaldenurk Eestis on 40 kraadi ja suunaga lõunasse.Tuulikule sobib turbulentsivaba tuul, mis tekib ainult suure hulga vaba ruumiga kohas, näiteks maja kõrval asuval põllul.Tuuliku masti kõrgus on vahemikus 15–30 meetrit.Päikesest sooja vee tootmiseks kasutatavaid seadmeid nimetatakse päikesekollektoriteks,elektrit tootvaid seadmed päikesepaneelideks või PV-paneelideks (ingl k photovoltaic).

Hetkel kuum