Estonian Air võib rahasüsti abiga kasumisse jõuda

Meie meeskond sellesse ei uskunud. Nüüd on EA taas olukorras, kus kasvule eelistatakse tulemuslikkust, ja seda plaani ma teatud reservatsioonidega usun.

Kasvamine tähendab suuri kulusid. Kõige parema tulemuse toob lendamine sihtkohtadesse, kuhu on nõudlust. Loomulikult tähendab see ka uusi riske: kui juhtub midagi koostööpartneritega, siis annab see kohe tagasilöögi. Ka meie proovisime 2007. aastal kasvamist, lennukite ja sihtkohtade arvu suurendamist, aga põrkasime vastu seina. Et täis müüa lennukeid väiksel turul, peab hakkama nõudlust madala hinna abil kunstlikult tekitama. Selline tegevus ei ole jätkusuutlik.Endise juhi Tero Taskila strateegiaga sarnase stsenaariumi olime meiegi läbi käinud. Riik esitas meile täpselt sama ülesande, kui EAs enamusosaluse sai – lennata paljudesse sihtkohtadesse ja teha seda kasumlikult. Kaasasime ka konsultante ning saime selgeks, et agressiivse laienemise strateegia kasumlikult töötada ei saa, sellepärast me seda omanikule välja ei pakkunud. EA jõudis konservatiivse strateegiaga 2010. aastal kasumile väga lähedale, üheksa kuu jooksul olime jooksvalt kasumis. Tõsi, tookord olid kütusehinnad madalamad. Siiski usun, et praegu on olemas vähemalt võimalus kasumisse jõuda, eelmise strateegiaga puudus see üldse.

Võti ELis. EA probleemide lahendamise võti pole praegu mitte Eestis, vaid ELi struktuurides. Kui järjekordne rahasüst tunnistatakse ebaseaduslikuks riigiabiks, siis ei saa seda anda. Ilma lisarahata EA pikalt vastu ei pea. EL kuulutas ungarlaste Malevi puhul riigipoolse rahastamise ebaseaduslikuks ja Malev on nüüdseks kadunud. Eestlased teevad hästi, et küsivad ette, kas riigiabi on okei või mitte. Ja kui ei ole okei, siis ei olegi mõtet seda rahasüsti teha.Tänase seisuga olen positiivne, ettevõte liigub õiges suunas.

Toimetatud intervjuu põhjal.