• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas ostis 6000 Tallinki aktsiat

    Investor Toomas ostis täna 6000 Tallinki aktsiat. Swedbank näitas kinnitatud tehingustaatusega korraldusele hinnaks 0,75401167 eurot aktsiast. Tehingu komisjonitasu on 4,52 eurot.

    Ootame dividende ja võimalikku välisfondide huvi Tallinki aktsia vastu, kui nad tuleva aasta kokkuvõttes avastavad, et Eesti aktsiaturg on maailma tippturgude seas. Viimane parandaks kohaliku turu olematut likviidsust.
    Dividendide ootus. Juhtkonna nägemusel võis dividendide maksmise eelduseks olla see, et kontserni netovõla suhe EBITDA (kulumieelne ärikasum) on 5,0 või alla selle ning omakapitali suhe varadesse ligikaudu 40%. Poolteist kuud tagasi sai Tallink esmakordselt mõlemad eeldused korraga täidetud - netovõla/EBITDA suhe langes 4,9ni ja omakapitali/võla suhe tõusis koguni 43,1%ni. Võib arvata, et Tallink suudab neid suhtarve hoida ka aasta viimases kvartalis. SEB Enskilda ootab Tallinkile kevadeks näiteks kolmesendist dividendimakset ning analüütik Marko Daljajevi sõnul on tegemist pigem konservatiivse hinnanguga. Kolme sendise dividendi korral oleks aktsia dividenditootlus ligi neli protsenti.
    Tallink tegi tugeva III kvartali tulemuse. Tallink Grupp teenis kolmandas kvartalis 49,6 miljonit eurot puhaskasumit (0,07 eurot aktsia kohta) ehk 22% enam kui aasta eest. Tulemus ületas nii Swedbanki (47,3 miljonit) kui ka LHV (42,3 miljonit) prognoose.
    Ohud. Ohuna on Tallinkile mure, et Rootsis võib käia kinnisvarapauk. Sel juhul kukub Tallinki reisijate ja kaubavedu märkimisväärselt ning see ei jäta mõjuta ka Soomet ja Eestit. Soome-Rootsi reisijatevedu kukkus niigi oktoobris 7,6%. Tallinkil on ka lisaks ärikeskkonnariskile oluline kütusehinnarisk ja intressirisk. Ka ei saa välistada ohtu, et ettevõte võib hakata tegema kapitalikulutusi võimaliku dividendimaksmise vastu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.