Ettevõtjad arvestavad survega

“Tööhõive on juba jõudnud buumieelsele tasemele, kus suur osa kvalifitseeritud tööjõust on tõenäoliselt töökoha leidnud. Lisaks on viimased signaalid avalikust sektorist viitamas riigitöötajate palkade kasvule,” rääkis Tamla.Tallinna Kaubamaja juhi Raul Puusepa sõnul on nende ettevõte palgatõususurvega arvestanud ning seda isegi ennetanud. “Me ei taha olla sabassörkijad ja faktide konstateerijad,” märkis ta. “Mõistlik on hoolitseda selle eest, et töötajad oleksid vääriliselt tasustatud.”Puusepa sõnul on olukord nende grupi ettevõtetes erinev ja seetõttu tõstsid nad näiteks oma kingaäris palka juba mullu. “Palgatõus on plaanis näiteks Selveris ja Kaubamajas,” lisas ta.Puusepp pidas kaubanduses tõenäoliseks palgasurve jätkumist ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal.

Respo sundi ei tunne. Tartumaa haagistetootja Respo Haagised sel aastal palka ei tõstnud ja seda pole ka plaanis teha.Ettevõtte juhatuse esimees Ain Antons ütles, et kui keegi teeb neil tükitööd rohkem, siis ta ka teenib rohkem. “Aga tüki- või ajatöö norme me suurendanud ei ole. Samuti pole muutunud kontoritöötajate palgatariifid,” lisas ta.Antons pole palgatõususurvet tunnetanud. “Eks palgamuutus on ka valdkonniti erinev,” tõdes ta. “Peaksin püüdma jälgida, kus valdkonnas on muudatused toimunud ja millest üldine palgatõus on põhjustatud. Aga ütlen ausalt, ei ole olnud mahti näiteks tööandjate keskliidu viimase palgauuringuga tutvuda,” tunnistas Antons.Pärnumaa kasespoonitootja OÜ Valmos plaanib paremate oskustööliste ja operaatorite palka tõsta. “Me ei tõsta oskustööliste palka mitte palgasurve tõttu, vaid oma heade inimeste hoidmiseks ja kutseoskuste arendamiseks,” rõhutas Valmose tegevjuht Heiki Vahermets, lisades, et ettevõte vaatab oma palgapoliitikat praegu ümber. “Kuna Valmos ei langetanud kriisi ajal palka, siis meil palgatõusuks survet ei ole.”Vahermetsa sõnul on palgasurve taga ilmselt need ettevõtted, kes kriisi ajal 15–20% võrra palku langetasid.

Mureks töötajate hoidmine. CV Keskus teatas, et üha rohkem ettevõtteid on sunnitud palka tõstma, kuna vastasel korral ei ole võimalik enam häid töötajaid kinni hoida, rääkimata uute töötajate värbamisest.CV Keskuse turundusjuhi Laura Tammeoru sõnul sunnivad suurenenud palgaootus ja tihe konkurents kvalifitseeritud töötajate pärast ettevõtteid oma tegevust kriitiliselt hindama ja vajadusel ümber planeerima. “Firmadele, kes suudavad suurendada oma toote või teenuse lisandväärtust, müüa kallimaid kaupu või teenuseid, ei ole palgakasv eriline probleem. Pigem saavutavad need firmad hoopis konkurentsieelise, kuna kõige olulisem piiratud ressurss Eestis – kvalifitseeritud tööjõud – ei ole sellisel juhul enam ettevõtte arengu takistus,” märkis ta.Suurima tõenäosusega ootab palgatõus ees keskmise suurusega ja suurtes ettevõtetes ning valdkonniti ITs, tervishoius ja tootmises.

Riigipalk mõjutab. SEB Panga majandusanalüütiku Ruta Arumäe hinnangul kiirendavad avalikus sektoris saavutatud palgakokkulepped veidi keskmise palga kasvu järgmisel aastal. “Samas erasektoris tõenäoliselt palga kasv kuigi palju ei kiirene,” lisas ta.Kui SEB järgmise aasta majanduskasvu prognoos paika peab, siis palga kasv ei aeglustu. Arumäe lisas, et kui aga negatiivsed välismõjud majanduskasvu rohkem takerdavad, kui praegune prognoos ette näeb, siis aeglustub ka palga kasv.Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Pille Mihkelson ennustas järgmistes kvartalites palkade kasvamist kolmanda kvartali tempoga. Kasv jätkub valdavalt siseturule suunatud valdkondades, lisas ta.