Vastutustundlikke ettevõtteid karistab riik kõrge maksuga

Septembris kinnitati vastav tegevuskava, millel on kaks strateegilist eesmärki. Esiteks, tõsta nii ettevõtete kui ka laiemalt ühiskonna teadlikkust. Teiseks, välja töötada ettevõtete tunnustamise ja sertifitseerimise süsteem ning analüüsida vastutustundliku ettevõtluse kriteeriumide integreerimise võimalust riigihangete korraldamisel.

Riik on jätnud kahe silma vahele lihtsad, kuid efektiivsed meetmed. Seda vaatamata põhjalikule tegevuskavale ja konkreetsetele eesmärkidele. Nimelt pärsib erisoodustusmaks investeerimist töötajatesse ning karistab neid ettevõtteid, kes vaatamata lisandunud kulureale on valmis tasuma sellelt nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu.Vastutustundlikest ettevõtetest paistab silma Tallinna südalinnas asuv hambaravikeskus Kliinik 32, kes kinkis oma töötajatele jalgrattad. Parklas on töötajatele tagatud valvega rattahoid ning kliinikus on olemas pesemisvõimalus. Töötajate sportimisharjumuste parandamiseks kinkis firma oma töötajatele ka suusad ning jooksu- ja suusariideid.Tänavu võitis Rootsi äriauhindade parima ühiskonda panustava projeti kategoorias jaemüügikett Rimi Eesti Food, kes on pühendunud tervisliku elustiili propageerimisele, pakkudes mitmeid tervisehüvitisi: massaažile, ujumisele või spordiklubile tehtavate kulutuste kompensatsioon, meeskondlike spordimängude, tervisekontrolli jm toetus.Need on näited ettevõtetest, kes vaatamata Eestis kehtivale erisoodustusmakusule on pühendunud panustama töötajate tervisekäitumisse. Kasu töökeskkonda investeerimisest väljendub töötajate parema tervise näol, mis omakorda avaldab väiksemat survet riigi eelarvele.

Ometigi peegeldab praegune seadustik paradoksi. Mida enam püüab ettevõte edendada tervislikku eluviisi ning vähendada haiguslehel viibitud päevi, seda suurem on sotsiaalmaksu koormus. Kas ei tuleks hoopis maksustada neid, kes ei panusta töötajate tervisesse ning suurendavad sellega riiklikku ravikindlustuse koormust?Niisugune poliitika, mis ühelt poolt julgustab ettevõtteid tegutsema vastutustundlikult, kuid teiselt poolt maksustab töötajatesse investeerimist, on vastuoluline. Niisugune maksustamine on alusetu: suuremaks koormaks riigile on just need ettevõtted, kes töötajate tervisesse ei panusta.Muu hulgas aitaks erisoodustusmaksu täielik või osaline kaotamine muuta ühiskonna hoiakuid ja väärtusi, mis ongi üks vastutustundliku ettevõtluse strateegia aluseid.