11. detsember 2012 kell 21:00

EHITUS. Ehitusettevõtjad: turg vajab tasakaalustamist

Eelmise nädala lõpul toimunud Äripäeva ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu koostöökonverentsil tõsteti esile Soome ehitusturgu kui eeskuju ning märgiti, et ehitushinnad peaksid meil järgnevate aastate jooksul stabiliseeruma.

“Soomlased teeksid nagu vähem tööd, aga saavad rohkem tehtud. Siin on õppimise koht. Oleme mitu aastat õppinud, et oma tootlikkust tõsta, teha vähemate jõududega rohkem ära ja rohkem mõelda, mitte ainult käsi-jalgu liigutada,” tõdes Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.

Merko Ehitus Eesti ASi juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul valmistatakse Soomes projekte ja hanketingimusi siinsetest oluliselt põhjalikumalt ette. “Võib-olla selle peale võetakse natuke pikem aeg ka, aga kui n-ö labidas maasse lüüakse, teatakse ka täpsemalt, mida ehitada tuleb ja mida ei tule. Kindlasti on see ka üks erinevus,” sõnas Roben töö efektiivsust Eestis ja Soomes võrreldes.

Astlanda Ehitus OÜ juhatuse esimees Jaanus Otsa tõstis naaberriikide kogemusest esile seda, et kui on näha majanduslanguse saabumist või majanduslangus on juba käes, siis hakkab avalik sektor taristutöid tellima, et erasektori poolt tellimata jäänud töid tasakaalustada.

Eesti ehitusturu muudavad ehitusettevõtjate sõnul keeruliseks aga kaks faktorit: väiksusest tingitud muutliku mahu ning Soome nõudluse meie tööjõu järele.

“Toome näite betoonitootmisest: kui Ida-Virumaal hakkasid peale suured betoonitööd, siis kogu ülejäänud Eestis võimekus kadus,” kirjeldas Oma Ehitaja ASi nõukogu esimees Tiit Kuuli, kuidas tööjõud võib koonduda Eestis ühte regiooni. Kuuli nõustus Otsaga, et sellist turu kõikumist, mis on väikesel turul paratamatu, saaks tasakaalustada riiklike tellimustega.

Teine võimalus tööjõu liikumisest tingitud olukorda leevendada on Kuuli sõnul tööjõu kontrollitud sissetoomine väljastpoolt Euroopa Liitu – seda eelkõige Valgevenest ja Ukrainast, aga mitte näiteks Hiinast.

Hoonete ehitamine kiratseb. Järgmise aasta töömahu kohta ütles Vink, et on näha, et taristutööde ülekaal on hakanud taanduma. See ei tähenda, et nüüd hakatakse omakorda rohkem hooneid ehitama.

“Hoonete poole peal on suur vaikelu, lihtsalt see tööde mass, mis erinevates teedeehitus- või keskkonnaprojektides on, hakkab nina allapoole vedama ja paratamatult mõjutab see järgmisel ja ülejärgmisel aastal selgelt ehitusettevõtteid,” tõdes Vink.

Vink märkis, et kuigi teedeehitajate äriplaani konverentsil öeldi, et 2013. aasta on maanteeameti poole pealt vaadates ilus ja võib-olla isegi mahud veidi kasvavad, siis tegelikkus on tema hinnangul teistsugune. “Reaalsus on tegelikult see, et kui vaatame uusi lepinguid või seda tööd, mida alles hakkame tegema, siis seal on väga selge kahanemine juba näha,” tõdes ta.

Teedeehitusest rääkides meenutas Vink maanteeameti uue juhataja sõnu, kes väitis, et paar projekti on, mille hankest võib 2013 rääkida, ülejäänud kipub olema teede korrashoiu või igapäevase korrashoiu tagamine, remonditööd. See on Vingi sõnul teisipidi hea uudis just väiksematele ehitajatele, kes on konkurentsi mõttes lihtsamas olukorras.

Palk on kerkinud kõrgemale kui buumi ajal. Jaanus Otsa tõdes, et paari järgneva aasta jooksul ehitushinnad stabiliseeruvad või isegi vähenevad. “Meie ehitusturu tööjõumõjutused näitavad selgelt tööturu avatust. Naabrite tööjõu tõmbe tõttu ületab tööjõu keskmine palk buumiaegset taset,” märkis Otsa.

Kokkuvõttes mõjutavad Otsa sõnul meie ehitusturgu järgmisel kahel aastal välisabi toel tehtavad avaliku sektori tellimused ja struktuurifondidest finantseeritavad tellimused, mis aga kahanevad. Sellest tulenevalt järeldas ta, et konkurents kujuneb tihedaks ning väga võimalik on ehitushindade stabiliseerumine või isegi langus.

Riigi Kinnisvara ASi ehitusjuhtimisosakonna juhataja Igor Gerasenkov ütles tööjõu sissetoomist kommenteerides, et  vahetu info tööjõuturul toimuva kohta on pigem peatöövõtjatel. “Juhul kui ehitusfirmad tunnetavad abikäte nappust, siis tõenäoliselt on võimalik leida kvalifitseeritud tööjõudu ka väljapool Euroopa Liitu,” lisas ta.

Pakkuja riskid tõstavad hinda

Konverentsil sõnas advokaadibüroo Raidla Leijns & Norcousi vandeadvokaat Arne Ots, et projektide riskid võiksid olla tellija ja hankija vahel jagatud, sest pakkujale jäetud abstraktne risk kasvatab ebamõistlikult pakkumuse hinda.Osa riskidest võiks Otsa sõnul kanda ka hankija, näiteks teatud materjalide hind teedeehitusel, lähteülesande vead, ehitusprojekti või ehitusobjekti algse olukorra ettenägematud eripärad.Samamoodi võiks hankelepingu tingimused põhjalikumalt läbi mõelda. “Ja muidugi tohutu kontrolli piiramine, hoidumine hankija ähvardustest, mis karistusseadustikus valitseb,” märkis Ots. Ähvardused mõjutavad tema sõnul tugevalt otsustusvõimet.

Hetkel kuum