Aktsiisi ühtlustamine tooks riigikassasse 30 miljonit eurot

Eestimaalane tarvitas 2011 keskmiselt 10,2 liitrit absoluutset alkoholi. Sellest moodustas õlu 40 protsenti, lahja alkohol ja vein 24  protsenti, viin 23,4 ning muu kange alkohol 12,6 protsenti.

Õlut juuakse enim, aga maksu saadakse vähim. Ehk siis enamik alkoholi saadakse õllest, seejärel siidrist ja veinist, kolmandal kohal on viin ja seejärel ülejäänud kanged alkohoolsed joogid, nagu rumm, džinn, konjak jne.

Aga kuidas jaotub praegumaksutulu? Õllelt laekub 21, veinilt ja siidrilt 14 ja kangelt alkoholilt kokku 65 protsenti. Seega kõige rohkem tarbitakse õlut, aga maksu saadakse sellelt kõige vähem.

Taandades tarbitava õlle ja viina võrdsele absoluutalkoholile, saame sellise võrduse: võtame näiteks kaheliitrises plastpudelis õlle, mille seitsmeprotsendiline kangus annab välja 14 protsenti puhast alkoholi. Maksu saab riik sellelt koguselt praegu 0,80 eurot.

Võtame 0,35liitrise pudeli viina kangusega 40 protsenti, millest absoluutalkoholi 14 protsenti ja aktsiisi riigile 2,08 eurot. Rahva tervise koha pealt vahet ei ole, küll aga on suur vahe riigi rahakotile.

Õlle alkoholiaktsiis on Eestis 2,6 korda väiksem kui kange alkoholi aktsiis, st seesama etanool on maksustatud 2,6 korda väiksemalt (suhe 2,6 : 1). Soomes on see suhe 1,45 : 1, Iirimaal 2 : 1 ja Ühendkuningriigis 1,4 : 1.

Miks peaks Eestis olema etanool õlles 2,6 korda madalamalt maksustatud kui konjakis, rummis või viinas?

Õlle hind tõuseks vaid 15 senti. Kui võtta eeskujuks Soome õlle ja kange alkoholi aktsiisi suhe 1,45 : 1, siis võiks Eestis õlleaktsiis olla üheprotsendise etanoolisisalduse kohta 1 hektoliitris 10,27 eurot (praegu on see 5,70 eurot). Aktsiis pooleliitriselt 5%-lise kangusega õllepudelilt suureneks  14 sendilt 26 sendile ehk pudel õlut kallineks poes umbes 15–16 senti.

Riik saaks aga aktsiisi aastas 30 miljonit eurot rohkem.