Autorollo lepingutel võltsimise kahtlus

2010. aastal andis transpordifirma Autorollo lepingu järgi 2 miljoni kroonise sularahalaenu Venemaa kodanikule Roman Moiseevile ning 1 miljoni kroonise sularahalaenu Hillar Taltsi tänaseks likvideerimisel olevale firmale Est-Trade Group. ­Autorollo oli laenulepingute väljailmumise ajaks läinud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse poolt appi kutsutud advokaat Siim Roode ettevõtte omandusse.

Tegelikult on Autorollo võlausaldajad ammu kahtlustanud, et need kaks sularaha laenulepingut võivad olla fiktiivsed ning nendega on üritatud hoopis varjata rohkeid sularaha väljamakseid Autorollo pangakontolt. Lisaks tekitab kahtlusi fakt, et nende laenude tagasisaamisega keegi ei tegelenud.

Pihkva ärimees on üllatunud. Venemaa kodaniku Roman Moiseeviga sõlmitud laenulepingus on kirjas küll mehe sünniaasta ja -päev, kuid aadressiks on märgitud vaid Venemaa 47/9-2. Salapärast Moiseevit otsinud Äripäev leidis tema telefoninumbri internetist. Ta on seotud Pihkvas paari firmaga.

Äripäeva telefonikõne Autorollo teemal ei tule Moiseevile üllatusena. Talle on juba sel nädalal saadetud vaadata laenulepingut, millele ta alla on kirjutanud. Moiseev kinnitab, et tema nimi, aadress, sünniaeg on õiged, kuid allkiri on võltsitud. Pealegi on see eestikeelne ning ta ei saa sellest midagi aru.

Lisaks ei saanud ta olla lepingut sõlminud, sest ei viibinud sel ajal Eestis. Tal polnud nimelt sel ajal Eesti viisat. Moiseeviga sõlmitud laenulepinguga on veel üks tähelepanuväärne detail. Autorollo nimel on sularahalaenu väljastanud Väino Pentus, kuid Pentuse allkirja lepingul ei ole. On ­ainult Moiseevi allkiri, mis, nagu nüüd selgub, võib olla võltsitud.

Teise laenulepinguga ka segased lood. Lisaks Moiseevile sõlmis Autorollo miljonikroonise sularaha laenulepingu ettevõtete likvideerija Hillar Taltsi kontrolli all olnud Est-Trade Groupiga. Talts väitis Äripäevale, et laenutehing toimus, kuid detaile ta enam ei mäletanud. Nii palju ta ütles, et Autorollolt saadud laen oli vajalik muude võlgnevuste likvideerimiseks.

Est-Trade Groupi omanik ja juhatuse liige oli kuni 2009. aasta augustini Urmas Põld, kelle sõnul tema ajal sellist laenutehingut ei toimunud. “Ei, kindlasti mitte, absoluutselt,” lausus ta. Põllu sõnul ei ole ta pärast oma osaluse loovutamist ettevõtte tegevusega kursis, kuna distantseerus sellest täielikult.  Põllu osaluse omandas Hillar Talts.

Kui võtta kokku Äripäevale teadaolev info, siis sel ajal, kui laenuleping toodi Autorollo raamatupidamisse, kuulus Est-Trade Group Taltsile, aga ajal, kui sularahalaen väidetavalt välja anti, kuulus firma veel Põllule.

Talts omas ja juhtis Est-Trade Groupi vaid pisut rohkem kui aasta, kui ettevõte 2010. aasta oktoobris likvideerimisele läks. Kusjuures likvideerija, kes saabus ainsa juhatuse liikme Taltsi asemele, on korduvalt varguste eest kriminaalkorras karistatud Remy Špilev.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja tema abikaasa Rain Rosimannus väitsid, et nemad ei tea sularaha laenulepingutest midagi.

“Ma ei tea nende laenude asjaoludest midagi,” ütles Rain Rosimannus. Sama kinnitas eile ka Keit Pentus-Rosimannus. Äripäev saatis küsimused sularahalaenude kohta ka advokaat Siim Roodele, kuid eile õhtuks polnud ta neile vastanud.

Roman Moiseev: see ei ole minu allkiri!

Lepingu järgi Autorollolt 2 miljonit krooni laenu saanud Pihkva ettevõtja Roman Moiseev ütles, et tema allkirja on võltsitud. Järgneb intervjuu Moiseeviga.

Kas Te Autorollo-nimelist firmat teate? Ei teadnud. Mulle saadeti eile see laenuleping, kuid see on eesti keeles ja ma ei saa sellest midagi aru.

Aga sünnikuupäevad on Teie omad? Jah, sünnikuupäev ja -aasta klapivad. Eesnimi, perekonnanimi ja isanimi samuti klapivad. Nagu ka maja ja korteri aadress, ainult tänavanime pole kirjas.

Kuidas see saab võimalik olla? Selline asi on nüüd välja tulnud. Mul on tahtmine Eestisse tulla ja nende inimeste vastu kohtusse pöörduda moraalse kahju tekitamise eest. Ma sõidan üsna tihti Eestisse ja ma ei taha, et kellegi pärast oleks mul seal probleeme.

Keegi on siis Eestis varastanud Teie identiteedi? Paistab nii.

Te olete äris tegev, Teil on Pihkvas kaks firmat? Jah.

On Teil siin vaenlasi, võib-olla soovib keegi Teile sellega halba teha? Selles ma küll kahtlen.  Minu sõbrad Eestis, nad on ka minu sugulased, ütlesid, et selle firma (Autorollo – toim) direktor on vanem mees. Minul mingit seost selle firmaga ei ole. See leping on koostatud kuupäeval, kui ma ei saanudki Eestis olla. Ma sain passi ja Eesti viisa palju hiljem. Ainus variant saaks olla, et nad sõitsid rahaga siia minu juurde ja ma kirjutasin alla paberile, mis oli eesti keeles ja millest ma midagi aru ei saa.

Meiegi imestasime, miks kirjutas Venemaa kodanik alla eestikeelsele laenulepingule. Kui minuga Venemaal nii tehtaks, siis ma saaksin kohtu kaudu nendelt inimestelt kahjuraha nõuda. Nad on minu allkirja järele teinud. See ei ole minu oma! Ma pole sellele lepingule allkirja andnud!

Kas Teil on ärikontakte Eestis? Ma olen eestlastega palju aastaid koostööd teinud. Vedasime Eestisse 10–12 aastat puitu. Aga see oli juba 5–6 aastat tagasi, kui selle äri lõpetasime. Mul on Eestis palju sõpru.

Rain Rosimannus tegeles Swedi laenuga

Autorollo Swedbankist saadud KredExi käendusega laenu asjaga tegeles Rain Rosimannus, ütles 2010. aasta suveni Autorollo juhatuse liikmeks olnud Tiit Pohl. Pohl asutas 1997. aastal osaühingu Autorollo, mille müüs 2008. aastal Väino Pentuse firmale Naitsirk. Pärast tehingut kustutati äriregistrist Tiit Pohla asutatud Autorollo ja Pentuse firma Naitsirk nimi muudeti Autorolloks.2008. aastal võttis Pentusele kuuluv Autorollo Swedbankist 9 miljonit krooni laenu, seda laenu käendas riiklik sihtasutus KredEx. Laenuga tegeles Pohla sõnul Rain Rosimannus. “Tema tahtis laenu saada Nordea pangast, et Autorollot ära osta. Tol hetkel oli Nordea pangast kõige rohkem liisinguid ja Nordea pank ei andnud seda laenu,” rääkis Pohl, kelle sõnul nõustas Rain Rosimannus Väino Pentust temalt firma ostmisel.Aktiivsemalt sekkusid Rosimannused Autorollo tegevusse pärast seda, kui firma oli Pohla sõnul juba upakil. “Sel hetkel andsid nad korraldusi, kuidas neid varasid kantida ja kuidas kõiki petta. Isegi ju selline käsk anti Sillamaale (Autorollo juhatuse liige Janos Sillamaa – toim), et ta helistaks klientidele ja ütleks, et Swedbanki arvele raha ei kantaks ja kantaks kõik SEB arvele. Sest laen oli võetud Swedbankist ja pank oleks saanud raha kinni hoida. Advokaat võetigi selleks, et võimalikult palju oma tasku päästa.”Äripäev on alates novembri lõpust saatnud Autorollos toimunuga seoses korduvalt küsimusi ka Rain Rosimannusele. Kuni eilseni süüdistas Rosimannus Äripäeva laimukampaanias osalemises ning väljamõeldud lugude kirjutamises. Eile aga oli Rosimannus nõus konkreetsemalt ja sisulisemalt vastama. Näiteks tunnistas ta, et käis Auto­rollo laenu teemal panga esindajaga kohtumas.“Olin abikaasa isa palvel kaasas tema esimesel kohtumisel Swedbanki esindajaga. Laenuvõtmise võimekuse hindamise ja laenuandmisega tegeles Swed­bank,” ütles Rosimannus. Mis puudutab KredExi käendust, siis seda ta ei mäleta. “Ma ei mäleta mingist KredExi käendusest midagi,” kinnitas ta.Rosimannus kinnitas, et ­Autorollo tegevust ei ole ta juhtinud. “Mina ei ole teinud ja ma pole saanudki teha äriühingu käekäiku mõjutavaid otsuseid. Olen 2010 aprillis abikaasa isa palvel leidnud ettevõttele nõustaja ja aidanud ettevõtte juhatuse teise liikmega omavahel kontakte ja infot vahetada,” lausus ta.

 

Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaministerEdastasin isa palvel oma e-kirjaga täieõiguslikult juhatuse liikmelt päev varem samuti e-kirjaga saadud info, et on vaja tasuda üür ja selle sama juhatuse liikme enda palk. Ma ei ole olnud sellises positsioonis, et ise juhtimiskorraldusi anda. Ma pole kuulunud ei ettevõtte juhatusse ega omanike hulka.

 

Mitu nädalat Äripäeva fookuses

27. novembril kirjutas Äripäev, et keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannust, tema abikaasat, Reformierakonna tipp-poliitikut Rain Rosimannust ja advokaat Siim Roodet ähvardab poole miljoni eurone hagi seoses ministri isale Väino Pentusele kuulunud pankrotis veofirmaga Autorollo. Pankrotitoimkonna kontrolli all olev Autorollo esitaski 3. detsembril hagi kohtusse.